Praegu renoveerimisel olev Rapla haigla peahoone valmis aastal 1953 ehk 65 aastat tagasi. Tol ajal oli tegemist ühe moodsama maahaiglaga, mis oli pärast sõda esimene spetsiaalselt haiglaks projekteeritud ja ehitatud hoone ENSV-s. Maja esimene peaarst oli Konstantin Štšerbina, kes organiseeris ka ehitust.
“Ehitusregistri järgi on majal betoonlaed ja haiglal on kõik vajalikud kooskõlastused, et seal tegutseda,” räägib haigla praegune juhataja Kaire Aadamsoo. Lammutustööde käigus aga selgus, et kogu vana haiglamaja vahelaed ja esimese korruse põrand on puitkonstruktsioonid. “Mitte keegi iseseisva Eesti vabariigi ajal poleks andnud haiglale tegutsemisluba, kui oleks teatud, et seal on puidust konstruktsioonid,” ütleb Kaire Aadamsoo.
“Need konstruktsioonid ei vasta isegi nõukogudeaegsetele normidele. Eksperdid ütlesid, et need on kaks-kolm korda lahjemad kui toonased normid olid,” kommenteerib objektijuht Alar Ivanson. “Sinna oli mitmetes kohtades natuke betooni peale valatud ja põrandakatteid oli mitmeid kihte,” selgitab haigla juhataja, miks maja tegelikku seisundit ei teatud.
“Puit on iseenesest hea ehitusmaterjal,” räägib Alar Ivanson, aga kuna seinte asetus ja ruumide planeering muutus, tuli ülemise korruse vaheseinad maha võtta. “Enne need vaheseinad sidusid põrandaid ja tegid neid jäigemaks, aga kui me need seinad maha lammutasime, hakkas kogu konstruktsioon kõikuma ja vajuma,” selgitab Ivanson, miks otsustati puitkonstruktsioonid lammutada ja asendada need raudbetoonist vahelagede ja põrandatega. Miks toona valiti betoonlagede asemel puidust lahendus, on täna raske öelda. “Ma arvan, et puitmaterjal oli tõenäoliselt paremini kättesaadav ja küllap oli nii lihtsam ja kiirem ehitada,” ütleb Ivanson.
Haigla köök läks
erakorralisse remonti
Omaette lugu on haigla köögiga, mis samuti asub renoveeritavas hoones ning mis nüüd tuli erakorralisse remonti anda. “Algul oli plaanis haigla köök renoveerimata jätta, sest pikemaajalistes plaanides oli arvestatud Rapla valla poolt haigla krundile ehitatava hooldekodu köögi baasil toitlustuse korraldusega,” selgitab Aadamsoo. Kuna aga hooldekodu valmimise tähtaeg on hetkel teadmata ja kui selgusid ka probleemid vahelagedega, otsustati, et haiglal on otstarbekam oma köök ära remontida. “Ma arvan, et kokatädidele meeldib, et tuleb uus ja värske köök. Tehnika jääb küll vana, aga muu sisustus, seinaplaadid jms tuleb uus,” lisab Alar Ivanson.
“Haigla köök on 8. oktoobrist suletud. Praegu toitlustab meid üle jõe asuva riigigümnaasiumi köök,” räägib Aadamsoo, lisades, et pikaajaline välise toitlustaja kasutamine läheks haiglale siiski liiga kalliks.
Rapla vald paneb õla alla?
Puitkonstruktsioonide avastamisega tekkinud olukord pani haigla esialgu valiku ette, kas minnakse renoveerimisprojektiga edasi või tuleb see peatada. Kuna väga palju kulutusi on juba tehtud ja tervisekeskust on vaja, otsustati renoveerimist loomulikult jätkata, kuigi avastusega kaasneb nii projekti lõpptähtaja edasilükkumine kui ka oluline kulude tõus. Täiendavad betoneerimistööd lisavad ehituskuludele üle 100 000 euro. Koos muude lisandunud kuludega on maja renoveerimine võrreldes esialgse projektmaksumusega kasvanud üle 300 000 euro.
“Haigla on esitanud Rapla vallale kaasfinantseerimise taotluse, mis on proportsionaalne perearstide osaga projektis,” selgitab Aadamsoo, kust puudu olevatele vahenditele osalist toetust leitakse. “Rapla ja Kehtna vallaga on mõlemaga kena koostöö ja mõlemad vallad on lubanud haigla kallinemist perearstidepoolse osa katmises toetada,” ütleb Aadamsoo, viidates ka Kehtnas valmivale perearstikeskusele.
“Praegu on olukord, kus kõik vajalik on lammutatud ehk maja paistab täielikult läbi,” räägib Aadamsoo sellest, kusmaal Rapla haigla renoveerimine on. Seoses lagede ja põrandate betoneerimisega, lükkub maja renoveerimise lõpetamine edasi 31. augustiks 2019. “Ehituses on kaks tähtaega – jõulud ja jaanipäev, nii et tahaks ikka jaanipäevaks valmis saada,” lisab objektijuht Alar Ivanson lootusrikkalt. Perearstide vastuvõttudega on majas planeeritud alustada septembrist.
SA Raplamaa Haigla kaasfinantseerimisest:
Rapla vallavanem Piret Minn: “Tegemist on perearstikeskuse tarvis renoveeritavate ruumide renoveerimistööde kallinemisega ca 182 000 euro võrra. Vallavalitsus on ette valmistanud volikogule eelnõu nimetatud kallinemise kompenseerimiseks läbi rendi.
Läbi rendi toetamine tähendab kokkulepitud perioodi (5 aastat) jooksul kõrgema rendi maksmist. Volikogu teeb oma otsuse 25. oktoobril toimuval istungil.”
