SA Põhja-Eesti Turism (SA PET) andmetel oli 2017. aastal Raplamaa majutusasutustes majutunud turistide arv 24 916. Neist 23 318 olid kaasmaalsed ja 1598 välisturistid. Turismi valdkonnas tegutsejad näevad kesiste numbrite taga vähest koostööd ja seda, et maakonnal puudub ühine visioon, kuidas oma väärtusi tutvustada.
Võrdluseks võib tuua, et Järvamaal oli 2017. a majutunuid 16 504, neist 13 444 siseturistid ja 3060 välisturisti. Saame küll rõõmustada, et majutunud turistide üldarvus olime Järvamaast ees, ent nendeni jõudis rohkem välisturiste. Kui võrrelda meid aga Harjumaaga (v.a Tallinn), kus majutunuid oli 173 880, neist 53 334 välisturisti, jääme kõvasti alla. Miks, kui meil on sarnane lähtepositsioon?
RAEK-i projektijuht Jaune Riim kommenteerib, et üleriigilise turismistatistika aluseks on ööbimised, milles ei kajastu mitteööbivate turistide külastused. “Oleme Tallinnale piisavalt lähedal, et pered ja sõpruskonnad saavad teha ühepäevaseid väljasõite loodusesse. Meil on ilusad, hooldatud sissepääsudega rabad ja Eesti suurim muinaslinnus Varbolas. Ilusa ilmaga on nt Mukri raba turistidest tulvil ja RMK andmetel on Varbola linnus kõige külastatavam linnus Eestis. Ka suvetuuridel käib palju pealinnarahvast ning ka korvpallietendustel on külastajaid kaugemalt,” räägib Riim ühepäevaturistidest, kes Raplamaad väisavad, ent seesama tugevus on ka meie nõrkus. Oleme sageli läbikäigu koht, mitte sihtkoht, kuhu jäädaks kauemaks. Miks?
“Arvan, et Raplamaa turismi suurimad kitsaskohad on süsteemse turismiarendustegevuse puudumine, tugev orienteeritus siseturule, unikaalsete ja eristuvate reisimotivaatorite puudumine ja passiivne koostöö turismiasjaliste vahel,” räägib SA PET tegevjuht Karmen Paju. Ka PET-i nõukogus Raplamaad esindav Varri Väli ütleb, et Raplamaa ei ole välja töötanud ega kirjeldanud oma atraktiivseid turismitooteid ja -piirkondi ning pole toonud välja oma eripärast olemust ja nägu, mis paneks turistid liikuma Raplamaa poole. “Raplamaa vajab ka tippsündmusi, mis kutsuks inimesi kohale ja osalema,” lisab Väli.
Turismiettevõtjad ise rõhutavad samuti, et maakonnal puudub suurem visioon ning koostöövõrgustik. “Ideed, mida genereeritakse, ei ole piisavalt eristuvad, suuri trende loovad ega mastaapsed [ideed],” ütleb Preeriakoja eestvedaja Marko Aleksejev. “Vaja oleks piirkonna nimel ühise pildi loomist, koos mõtlemist ja tegutsemist,” räägib matkajuht Romet Vaino.
Nii toimiva koostöövõrgu puudumine kui ka väljatöötamata visioonide üheks põhjuseks on see, et maakonnas puudub inimene, kelle ainsaks tööülesandeks oleks turismiarendusega tegeleda. “Seaduse mõistes on turismivaldkonnaga huvitav seis. Turismiseaduses ei ole üldse mingeid sätteid, kes ja kuidas maakonnas turismiga tegelema peaks,” kommenteerib ROL-i tegevjuht Silvi Ojamuru. “Arvestades, et enne riigireformi ja maavalitsuste likvideerimist koordineeris turismiteemat Raplamaal Tiiu Susi, on praegu teatav üleminekuperiood – paraku ühte ja ainsat turismiteemade eest vastutavat kontaktisikut Raplamaal ei ole,” räägib Karmen Paju.
Senisest tegevusest
Turismivaldkonna teema on jaotunud maakonnas ROL-i, RAEK-i ja Rapla Turismiinfokeskuse vahel, lisaks annab oma panuse piirkonna turismivaldkonna arendamisse SA Põhja-Eesti Turism. “Regionaalse koostöö tulemusena on Raplamaa kui turismisihtkoht esindatud riiklikes turunduskampaaniates, infopäevadel, seminaridel ja turundusartiklites,” räägib Karmen Paju ning toob näiteid ilmunud teemaartiklitest, milles on kajastatud Raplamaa turismiettevõtjad: „Lumised talveseiklused“ (Husky kelgusõidu tuur), „Kuninglik piknik“ (Voore Tallid), „10 asja, mida teha viletsa ilmaga“ (müntide vermimise töötuba Puraviku Tuuleveski sepikojas, Atla mõis), „Külasta avatud ettevõtete päeval turismiettevõtteid“ (Parvematkad), „Pisikesed ja armsad kodukohvikud ja restoranid ja kulinaariaüritused ootavad külla“ (Ööbiku Gastronoomiatalu), „Discgolfi mängima“ (Valtu spordimaja, Paluküla, Järvakandi discgolfi pargid).
Artiklid on tõlgitud kõigisse Visit Estonia võõrkeeltesse. Samuti esindab SA Põhja-Eesti Turism oma regiooni turismimessidel, seminaridel, suurüritustel ja ka näiteks Mardilaadal Soomes. Lisaks toimuvad SA PET eestvedamisel regulaarselt seminarid-koolitused, kus saavad ka Raplamaa ettevõtjad osaleda. Samuti toimub PET-i eestvedamisel Põhja-Eesti turismikonverents, mis eelmisel aastal oli Rapla kultuurikeskuses.
Kohapeal tegutsev Raplamaa Turismiinfokeskus jagab infot Raplamaa vaatamisväärsuste ja teenuste kohta ning seisab selle eest, et puhkaeestis.ee, visitestonia.com lehtedel oleks Raplamaa info päevakajaline. RAEK-i hallata on portaal Raplamaa.ee, lisaks korraldavad nad ettevõtjate koolitamist ja nõustamist (mh on hetkel käimas Raplamaa toidu- ja joogikultuuri arenguprogramm.)
Lisaks koordineerib RAEK turismiettevõtjate osalemist turismimessil Tourest ja aitab korraldada ettevõtjate ja nende infomaterjalide jõudmist teistele messidele, kus Põhja-Eesti regioon esindatud on.
Tulevikku vaadates
Tundub, et meie piirkonna tutvustamiseks tööd tehakse, aga maakonna sees tuntakse puudust ühistest aruteluringidest, visioonide loomisest ning koostöö arendamisest. Kas võiks sarnaselt äsja loodud kultuurinõukojaga olla selline koostööorgan ka turismivaldkonnas või vähemalt ümarlauad, kus sündmuskorraldajad, käsitöömeistrid, toitlustajad, majutusasutused ja muude turismiteenuste pakkujad võiksid kokku saada?
“Kõige olulisem on, et me koostöös omavalitsuste ja turismiettevõtjatega lepiksime kokku, mida me turismivaldkonnas tahame ära teha,” ütleb Silvi Ojamuru ning lisab, et kui ühised eesmärgid on paigas, saab ka praktilistes tegevustes kokku leppida. Ojamuru viitab ka töösolevale maakonna arengustrateegiale, mille tuules võiks turismivaldkonda uut hingamist saada.
Oma tulevikutegemistest räägib RAEK, et käsil on ettevalmistused messile „Tourest 2019“ minekuks, mis toimub 8.-10. veebruaril Tallinnas. “Messiks valmib uus turismikaart, milles on maakonna turismiettevõtjate ja vaatamisväärsuste info, samuti matkarajad ja jalgrattarajad. Jätkuvad tegevused Raplamaa toidu- ja joogikultuuri arenguprogrammi raames ning plaanis on enne turismihooaja algust uuendada ka maakonna sissesõitude infotahvlid,” lisab Jaune Riim.
“Turismi arendamine on pidev protsess,” nendib Karmen Paju lõpetuseks.
Turismiettevõtjad arvavad
Marko Aleksejev, Preeriakoda: Maakonnas on olnud ühiseid koolitusi, külastusi. Varasematel aastatel oli tunduvalt tihedam läbikäimine, lootused ja ootused, aga viimastel aastatel palju vähem. Trükiseid on ja need on täitsa harju keskmisel tasemel, samas midagi tõeliselt head, julget ja eristuvat ei ole.
Mina usun, et absoluutselt kõik on võimalik. Rapla maakonna asukoht vms näitajad ei ole mingisuguseks takistuseks tõusmaks Eesti põnevaimaks sihtkohaks. Vastupidi, kõik eeldused on olemas. Vaja on kandvat visiooni, maakonnaüleseid pika perspektiiviga sõnumeid ja koostööprojekte. Ja muidugi inimesi kaasavat ja inspireerivat tahtejõulist koordinaatorit, sest maakond turismisihtkohana vajab tõhusat koostööd ja ühist ideed.
On olnud katseid midagi sõnastada ja turundada, kuid need katsed on kõik sumbunud. Tuleb tunnistada, et kahjuks puudub asjaosalistel võimekus teha koostööd, näha suurt pilti ja sellesse panustada, igaüks vahib ikka oma molli põhjas läikivat rasvatilka. Eks siin mängib oma rolli eestlaste loomus – pigem kerkib mõni üksik täht, kui et suudetakse koos midagi ära teha. Sellest on kahju.
Romet Vaino, rabamatkade korraldaja: Raplamaal puudub üheseltmõistetav ja selge pilt oma piirkonnast. Info maakonna võimaluste kohta on laialivalguv ja kohati väga aegunud. Kui meil oleks konkreetsem arusaam, kes me oleme, siis oleks võimalik luua ka terviklikum sisu, mis on külastajale paremini leitav ja meeldejäävam. Seega peaksime rohkem arutlema selle üle, kes me oleme ja mis on meie väärtused.
Teiseks oleks vaja rohkem valdkondlikku suhtlust kohalikul tasandil. Kliendid tahavad üha enam terviklahendusi ja matkakorraldajana peaksin olema kursis ka teiste teenusepakkujatega. Näiteks küsitakse matkade kõrvale ka majutust, toitlustust, sauna – olen kaudselt saadik ka teistele teenusepakkujatele. Kui ma ei tea, mida nad esindavad ja kes nad on, siis on mul seda raske teha. Seega, kui suudaksime selgeks mõelda, mis on see meie nägu ja lugu, siis edasi oleks juba palju lihtsam. Praegu tajun selles kõiges rohkem omaette pusimist. Ma ei tea, kui koostööaltid on teised tegijad ja kuivõrd on nad huvitatud terviklikuma kuvandi loomisest.
