Igal aastal viskab keskmine Eesti koolisöökla ära 3,4 tonni toitu. Toidu raiskamine on kujunenud probleemiks, mis käib kaasas ühiskonna arenemise ja heaolu kasvuga ning toob endaga kaasa negatiivse mõju keskkonnale.
Selleks, et inimesi mõistma panna, miks on halb toitu raisata ja kuidas seda vältida, on kõige parem alustada laste harimisest. Eelmisel neljapäeval kogunesidki Rapla Vesiroosi kooli sööklasse kümme 4.-5. klasside õpilast, kes vabatahtlikult võtsid osa kampaaniast “Kokkame koos!”.
Oktoobrist aprillini on 14 Eesti kooli valitud selles kampaanias osalema. Selle läbiviijad on koolisööklates toitlustusteenust pakkuv Baltic Restaurants Estonia AS ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) eksperdid toiduraiskamise vältimise alal.
Enne kööki tegutsema laskmist uuris SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu lastelt, kui palju nemad kodus toitu ära viskavad ja mida nende arvates selle vastu teha saaks. Lapsed oli agarad kaasarääkijad ja nende jutust tuli välja ka see, mida pärast kinnitas Baltic Restaurants Estonia AS-i müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson. Kui lapsed saavad sööklas ise toidu kogust valida, on äravisatava toidu hulk palju väiksem. Kampaania üks juhtmõte ongi see, et õpilane tõstaks taldrikule vaid nii palju, kui ta ära jõuab süüa.
Lastel oli ka päris palju ideid, kuidas vähendada valmistoidu äraviskamist. Praegu veel Endrikson öelda ei oska, kui palju äraviskamist on iseteenindus koolisööklates vähendanud, selle numbri saab teada jaanuaris. Teine põhjus, miks aina enam minnakse üle iseteenindusele, on see, et portsjoniteks tõstetuna jahtuks toit liiga ruttu maha. Vaid esimestele klassidele kaetakse laud, kuid portsjonid ei ole siiski valmis tõstetud. Väiksed lapsed vajavad sageli toidu ette tõstmisel abi, kuid eks ole ka abipalumine oskus, mida tuleb õppida.
Pärast ühist jutuajamist jagati lapsed kolme rühma, tutvustati koolisöökla tehnikat ning asuti siis kokkade õpetussõnade ja abiga tegema makaronirooga, salatit ning smuutit. Eesmärk oli kasutada eelmisest päevast jäänud jääke nagu makaronid ja moos.
Kõige enam elevust tekitas lastes banaanidest, moosist ja keefirist smuuti tegemine. Sellega mindi niivõrd hoogu, et kannmikser kuumenes üle ja viimane sats smuutit tuli saumikseriga valmistada.
Selleks, et innustada lapsi kampaanias osalema, lasti kokkamise käigus lastel videosid ja pilte teha, mis tuli üles laadida “Kokkame koos!” Facebooki lehele, kus hiljem lähevad parimate vahel loosi auhinnad. Söögitegemisest oldi küll niivõrd hoos, et enamik jäädvustusi sai tehtud alles siis, kui toidud valmis ja lauale kantud.
Laste ülesanne oli ise ka laud katta. Kuigi küüslauguga oli salatis ehk natukene liiale mindud, maitsesid neile kõik toidud. Eriliseks lemmikuks kujunes kooreses kastmes makaroni- ja peekonivorm parmesani juustuga, mida enamik lapsi võttis kaks portsu. Pärast söömist tundus küll, et mujal nii populaarseks kujunenud leftovers cooking ehk toidujääkidest kokkamine hakkab laste kaudu kanda kinnitama ka meil.
