Konkursi “Raplamaa Aasta Tegu” eesmärgiks on teadvustada kodanikualgatuse tähtsust ning tunnustada Raplamaal tegutsevaid inimesi, ettevõtteid, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, vabatahtlikke ja eraannetajaid, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on konkursi väljakuulutamisele eelnenud aastal mõjutanud kohalikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse kodanikuühiskonna aktiviseerumisele ja edendamisele Raplamaal.
Mängutoast perekeskuseks
Perekeskus Fookus, Jane ja Joel Schelejev
Algul Piilupardi mängutoana alustanud, praegu nime Perekeskus Fookus kandev keskus on ainulaadne asutus mitte ainult Raplas, vaid kogu maakonnas. Lisaks võimalustele pidada keskuse ruumides sünnipäeva või tähistada muid sündmusi, korraldab keskus ka koolitusi ja infopäevi lapsevanematele.
Näituse “Eesti kui mõtteline ruum” korraldamine
Kairi Orgusaar, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus
On oluline, et ka maakonnalinnades on selliseid professionaalseid kaasaegse kunstiga tegelejaid ning keskusi, kes aitavad mõtestada ümbritsevat läbi kunsti, nagu seda on Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus. EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus “Eesti kui mõtteline ruum” on ilmekas näide sellest, et ka Eesti väikelinnades on võimalik korraldada tähelepanuväärseid kunstisündmuseid.
Kogukonnaraamatu “Ingliste sõnas ja pildis” väljaandmine
Aare Hindremäe
3. mai Maalehes ütleb Sulev Oll: „Kus on ikka vägev raamat! Vanasti ei saanud sellist terve riigigi kohta kokku, nüüd aga mahtus kõvade kaante vahele vaid ühe küla rohkete piltidega vürtsitatud ajalugu. Ning kui uskuda koostaja juttu, jäänud 200 lehekülje jagu väärt materjali veel väljagi.“ 20. aprillil 2018 toimus Ingliste külas raamatuesitlus, mis oli ühtlasi EV 100 Ingliste kogukonnakingitus ja panustamine programmi „Eesti vabariik igas külas“.
Raikküla klubihoone korrastamine
MTÜ Raikküla kultuurikeskus, Tõnu Rahula ja Ene Kangur
MTÜ Raikküla Kultuurikeskus on hea näide ettevõtja ja kultuuriinimeste koostööst. Nõukogude perioodil rajatud uhke kultuurikeskus on Raikküla kandi isetegemise süda olnud juba mitmeid aastakümneid. Viimastel aastatel ilmutas hoone ilmselgelt väsimuse märke, seetõttu koostati projekt LEADER-i meetmesse, saadi positiivne vastus ning kolmkümmend aastat remontimata hoone on tänaseks saanud uue hingamise.
Raplamaa rahvarõivakursuste korraldamine
MTÜ Raplamaa Perenaiste Selts Pauliine, Anne Ummalas
Raplamaa territooriumil on asunud erinevad kihelkonnad, millest lähtuvalt on maakonna rahvarõivad väga erinevad, sest mõjutajad on olnud erinevad piirkonnad: Põhja-Eesti, Läänemaa ja Pärnumaa. Traditsioonid ei püsi iseenesest, neid tuleb hoida ja edasi kanda. Raplamaa perenaiste seltsi Pauliine eestvedaja Anne Ummalas oskab seda ning juba kolmas kord toimuvad tema eestvedamisel rahvarõivaste valmistamise kursused.
Kogukonna huvide eest seismine
Perekond Jõekaar (Mailis Kullerkupp-Jõekaar ja Alvar Jõekaar)
Tänu perekond Jõekaare usinale ning tublile teavitustööle said Härgla ja naaberkülade (Pirgu, Purila, Seli, Lõiuse, Vankse) elanikud teada lähedusse lubjakivikarjääri rajamise plaanist ning õigel ajal teavitada Keskkonnaametit oma arvamusest. Perekond Jõekaar jagas põhjalikku infot, mida selline kaevandus endast kujutab ja kuidas elu- ning looduskeskkonda mõjutama hakkaks. Nende eestvedamisel on loodud grupp, kus jooksvalt hoitakse kohalikke kursis kõigega, mis seondub plaanitava karjääriga.
Kogukonnakool
Rapla Gümnaasium, Sirje Kautsaar ja Aime Klandorf
Sel aastal avatud Rapla riigigümnaasiumi eesotsas on meeskond, kelle prioriteet on õpilased ning koostöö kogukonnaga. Selle raames viidi ellu projekt “Kogukonnakool”. Projektiga kaasati suur hulk Raplamaa elanikke, kutsudes neid üles panustama tänaste gümnasistide haridusse. Tänu uudsele lähenemisele valikainete pakkumisel on uue kooliga seotud paljud kogukonna liikmed, kellele Raplamaa noorte käekäik korda läheb.
Kabala-Lõpemetsa rippsilla taastamine
Veiko Siniroht
Kabala ja Lõpemetsa küla ühendab 62 m pikkune ja 1,25 m laiune rippsild, mis on ehitatud 1975. aastal. 2018. aasta maikuus tuli kohtumisel Rapla valla esindajatega jutuks lagunenud rippsild ning Veiko Sinirohu algatusel otsustati sild korda teha. Puhastati võsa, vahetati silla laudis, Miku talu valmistas lõuna ja pakkus peavarju söömiseks. Veiko Siniroht tegeleb ka ajaloo uurimisega, et paigaldada silla juurde silla lugu jutustav silt ja viidad.
Sutlema öölaulupidu
Sutlema küla selts
Selle aasta 11. augustil korraldas Sutlema küla selts Öölaulupeo, mis oli mõeldud kõikidele inimestele, kes elavad Kohila vallas ja ka kaugemal. Mõte tekkis soovist õnnitleda Eesti Vabariiki 100. sünnipäeva puhul. Ettevalmistused peoks algasid aasta varem, kui kutsuti inimesi üles looma Kohila valla külade koori, et laulupeol esineda. Külade pealt tuli kokku ligikaudu 20 inimest ning projektis lõid kaasa ka Kapa Kohila Kammerkoor ja Lambertus.
Kohila valla luulepäev
MTÜ Headuse Puu
Luulepäeva, milles osalevad lasteaialapsed, on Kohilas peetud juba 2007. aastast. Sel aastal tähistati Eesti Vabariik 100 ühe üritusena ka suurt luulepidu. MTÜ Headuse Puu aktiivsed naised on selle ettevõtmise eestvedajad ja olgu mainitud, et suvel korraldavad nad lasteaialastele ka põnevaid laagreid. Ühingu liikmed on võtnud oma südameasjaks isamaalisuse kasvatamise valla lastes. Seepärast on ka luulepäeva teemad tihti isamaalised.
Hageri kihelkonnapäevad
Hageri Haridusselts, Maria Saarna ja Virve Õunapuu
Hageris möödus 30 aastat esimestest kihelkonnapäevadest. Virve Õunapuu on öelnud: „On suurepärane aeg oma kultuuripärandit väärtustada ja vääristada, märgata ja säilitada võimalikult palju oma lastele ja lastelastele eelmiste põlvkondade poolt loodut. Selleks võib olla käega katsutav ja silmale nähtav arhitektuuripärand – vähesed säilinud rehetared-reheahjud, veskid-mõisad, linnused ja kindlused, või meiegi aladel paiknevad militaar- ja kaitserajatised, või siis lihtsalt maastik kui pärand – külatanumad, põlispõllud, piirikivi, allikad ja hiiepaigad. See võib olla ka miskit peent ja tabamatut, mida on raske isegi sõnadesse panna, sest ta on nii omane, igapäevane, argine.“
Vabaõhulavastus “Rapla 1941”
Piia Põder, Toomas Tõnisson, Tõnis Tõnisson
Tõnis Tõnissoni uurimuste põhjal loodud ajalooline vabaõhulavastus „Rapla 1941” eristus väga suurel määral neist, mida seni Raplas nähtud. Etenduse kohta on Piia lausunud: „Kaheaastane töö kulmineerus kahe tunniga ilusal augustikuu õhtul. Mõneti on kahju, sest kordusetendusi plaanis ei ole. Seda enam on kahju, et huvi piletite vastu oli suur ning kõik soovijad pääset ei saanudki. See illustreerib ilmekalt, et inimeste huvi oma kodukandi ajaloo vastu on suur.”
Koduvalla aabitsa töövihik
Mai Pärt ja Kehtna lasteaed Siller
2016. aastal said Kehtna valla lapsed endale Koduvalla aabitsa. Nüüd on valminud väga tänuväärne järg aabitsale, töövihik, mis on ideaalne õppematerjal Kehtna valla lastele. Mai Pärti abistasid ka Kehtna lasteaia teised tublid õpetajad. Koduvalla aabitsa töölehed on üles ehitatud nii, et need sobiksid erinevas vanuses lastele, aga ennekõike eelkooli ja algklasside lastele. Töövihiku kujundas Kujunduskoda, keeletoimetaja oli Jane Markus.
Konverents “Vaimne kultuuripärand Raplamaal” ja külapäev “Iira 777”
Rapla Käsitöö- ja Kunstiselts, Ivi Sark
Konverents “Vaimne kultuuripärand Raplamaal” toimus 23. märtsil ja sellega tähistati käsitööseltsingu SÜSTIK 15. tegevusaastat. Konverentsil käsitleti mõistet vaimne kultuuripärand tänapäeval Raplamaal, kuidas seda säilitada ja edasi anda tulevastele põlvkondadele
Külapäev “Iira 777” toimus 15. septembril ja fookuses olid endise Rapla Metsamajandi tegemised aastatel 1966-1992. Rapla metsamajand, mille hallata oli 9 metskonda ning mille tegutsemise ajal tekkis Iira külla väike kortermajade asum, on täna toimekas kant. Külapäeval paigaldati mälestustahvel, millel ka EV100 kingituse tähis.
Kooriteos “Mulda pandud seemneterast”
MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal ja Pärt Uusberg
Juhan Liiv on öelnud: Kuskil peab alguskokkukõla olema. Selline alguskokkukõla tekkis maakonna ettevõtlike naiste ja helilooja Pärt Uusbergi vahel, kellel paluti luua kooriteos Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kingituseks. Ja nii valmiski Ly Ehini luuletusest muusikateos „Mulda pandud seemneterast“. Teose esmaettekanne oli emakeelepäeval, 14. märtsil Rapla kultuurikeskuses.
