Aasta on möödas, kui Rapla maakonnas moodustati haldusreformi tulemusel kümne asemel neli valda – Rapla, Kohila, Kehtna ja Märjamaa – ning tänaste vallajuhtide arvates on palju tööd veel ees.
Rapla kõrval on ühinemiskogemus ka Kehtna ja Märjamaa vallal. Kehtna vallavanem Indrek Kullam ja Märjamaa abivallavanem Triin Matsalu peavad aastat haldusreformi puhul lühikeseks perioodiks, et ulatusliku reformi mõjusid hinnata. Ometi on neil juba nüüdki üht-teist rääkida.Triin Matsalu läks ajas veelgi kaugemale tagasi. Ta märkis, et on Märjamaa vallas töötanud aasta lõpuks kokku 20 aastat. Sellel ajal on Matsalu sõnul toimunud kaks ühendamist – aastal 2002 ühinesid Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald ning 2017. aastal Märjamaa vald ja Vigala vald pluss kolm küla Raikküla vallast.
„Ootused olid kõikidel väga suured ja loodeti, et kõik hakkab kohe muutuma n-ö üleöö, teadmata tagamaid, milline halduskoormus lisandus kõikidele valdkondadele ühinemisjärgsete toimingute läbiviimise ja kogu süsteemi ühtlustamisega ning uute spetsialistide värbamisega,“ meenutas Matsalu.
Talle on aasta haldusreformist näidanud halduskoormuse ja bürokraatia märgatavat suurenemist. „Tänaseks ei ole veel kõik muudetud struktuuriga seotud ümberkorraldused paika loksunud,“ ütles Matsalu ja lisas, et valdkondade ja ülesannete rohkusest tingitult tuleb ikka ja jälle välja teemasid, mille n-ö käsuliinid on paigast ära. „Mõningaid asju ei olegi võimalik standardite ja kordadega reguleerida, need loksuvad paika alles praktikas.“
Haldusreformi ettevalmistusperiood oli Matsalu hinnangul liiga lühike ja pisut tormakas. „Kruviti üles liiga kõrged ootused, et kohe nii kui „kell kukub“ on tulemused näha,“ märkis Matsalu ning viitas, et lisaks oli ka riigireform, kadusid maavalitsused, sellega said omavalitsused endale rida ülesandeid juurde, mida ühiselt peab korraldama.
Ühinemistoetus võlgade katteks
Riigihalduse minister Janek Mäggi saatis 14. novembril 2018 ühinenud omavalitsuste valla- ja linnajuhtidele kirja, milles rõhutab ühinemislepete täitmise olulisust ja toob ühe näitena: omavalitsused ei ole ühinemislepetes kokku lepitud investeeringute tegemisest huvitatud.
Kehtna vallavanem Indrek Kullam märkis selle peale, et ühinemislepe on täitmiseks, samas olud muutuvad ja volikogudel on võimalik investeeringuid ümber suunata. „Kahjuks ei saa ministrit tõsiselt võtta, kuna 3. detsembri „Aktuaalses kaameras“ soovitas minister Janek Mäggi vähekasutatud vallateedele mets istutada,“ ütles Kullam.
Ta lisas, et Kehtna vald oli sunnitud kasutama suure osa ühinemistoetusest ühineva omavalitsuse võlgade tasumiseks. Kokku oli ühinemistoetus 741 800 eurot ning sellest Järvakandi osa 300 000 eurot. Järvakandi võlgnevus oli 221 000 eurot. „Täna on valdadel ühine eelarve ja kõik vajalik tuleb ära teha. 50 000-eurost suusaraja traktorit, mida Järvakandi soovis, tuleb mõnda aega oodata,“ tähendas Kullam.
Haldusreformi kulgemise osas märkis Kullam, et pooleli on osakondade töö parem korraldamine ning esimene aasta näitas kätte kitsaskohad, nüüd tuleb nendega tegeleda.
„Sotsiaaltöö valdkonnas on töötajat juurde vaja ja tööülesanded vaja üle vaadata. Majanduse poolel on vaja hoonete ja elamispindade haldamine paremini korraldada. Vajalik on vee-ettevõtete Järvakandi Kommunaal OÜ ja Kehtna Elamu OÜ ühendamine,“ kirjeldas Kullam pakilisemaid töid.
Kitsaskohtadena tõi Kullam välja, et Järvakandi hooldekodu on ajale jalgu jäänud ja vajab remonti ning Järvakandi muuseum on vaja muuta atraktiivsemaks.
Kohila kahetseb Juuru kaotamist
Kohila vallavanemal Heiki Hepneril on tema sõnul haldusreformi osas mõnes mõttes keeruline kaasa rääkida, kuna Kohila vald ei ühinenud kellegagi. „Kui saaks aasta tagasi keerata, oleks Kohila valla puhul soovinud ikka Juuru vallaga lõpuni läbi rääkida,“ ütles Hepner.
„Ma olen jätkuvalt veendunud, et Kohila ja Juuru vallast oleks tulnud hea osapooli arvestav omavalitsus. Lisaks oleks see ka geograafiliselt viinud Kohila valla keskme rohkem lõunasse ning tasakaalustanud maakonda tervikuna“ põhjendas Hepner.
„Paraku seda enam tagasi ei keera. Tänaseks päevaks on Rapla vald tagasi lükanud ka Kohila valla ettepaneku endise Juuru valla põhjapoolse osa ühendamiseks Kohila vallaga,“ rääkis Hepner ja lisas, et „ettepanek tugines nende külade elanike soovidel. Vaieldamatult on tegemist Rapla valla suveräänse õigusega. Aga samas elanike poolt tõstetud küsimus ei ole saanud lahendust.“
Kuigi Kohila vald ei liitunud kellegagi, usub Hepner, et vald on niisama võimekas, kui oli enne haldusreformi. „Omalitsuste tugevus tegelikult sõltub tulubaasist. Selles osas on palju teha. Omavalitsuste autonoomiat tulude saamisel tuleb suurendada ja kindlasti tuleb suurendada omavalitsuste motivatsiooni sellega tegeleda. Tänane süsteem seda ei võimalda,“ kirjeldas Hepner.
Ühtlasi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhina märkis ta, et omavalitsusliidu töös osaleb nüüd neli valda ja kui enne (kui oli 10 valda) oli hääletamine tavaline otsuste vastu võtmisel, siis nüüd on saadud hakkama konsensuslike otsustega.
„See tähendab, et oleme välistanud situatsiooni, kus hääled jaguneksid 3:1 ning üks vald tunneks ennast tõrjutuna. See on kindlasti omaette väljakutse, aga kui on soov koos Raplamaal arenguks eeldusi luua, siis ilmselt teistmoodi ei tuleks kõne allagi,“ rääkis Hepner.
Hepner ei poolda riigis maakonna piirides ühtsete omavalitsuste loomist. „Küsiks kõigepealt, milleks meil on seda vaja? Püstitaks eesmärgid ja vaataks, kas tõesti on selleks vajadust. Kas tõesti keegi usub, et Hiiumaa ja Harjumaa on võrdsed? Või et me saame Raplamaa ja Ida-Virumaa ühesugusteks omavalitsusteks?“ kahtles Hepner.
„Ei saa ju olla eesmärk omavalitsuse suurus. Eesmärk peaks olema elu võimalikkus tervel Eestimaal. Hakkaks ükskord sellest pihta ja loobuks Exceli tabelist. Igale vallale tuleb täna läheneda kui rätsepaülikonnale.
Aga ikka kerkib kuskil soov pakkuda masstoodangust tulnud vatijopesid.“
