Mis ajast saavad käsitöölised meistrikutset teha?
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (ERKL) on olnud kutseandja ja korraldanud kutseeksameid alates aastast 2003, mil kinnitati esimesed kutsestandardid keraamika, tekstiili-, naha-, puidu-, kivi- ja sepatöö meistritele. Täna on võimalik kutset taotleda seitsmes valdkonnas: tekstiilitöö, nahatöö, mööbli restaureerimine, puukäsitöö, keraamika, klaasipuhumine, sepatöö.
Millised on kategooriad ja peamised nõuded?
Kutseeksamit saab teha erinevatel Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemetel: mööblirestauraator tasemel 4, puukäsitöö ja keraamika tasemetel 3 ja 4, nahatöö ja klaasipuhumine tasemetel 4 ja 5 ning tekstiilkäsitöö tasemetel 3, 4, 5, 6 ja 7. Kuna tekstiilkäsitöö on väga lai valdkond ja üks inimene ei suudaks kõiki tehnikaid vallata, on sellel alal alates 5. tasemest vajalik kitsam spetsialiseerumine, näiteks kangakuduja, masinkuduja, rahvarõivaste valmistaja.
Miks teha kutseeksamit, milliseid väärtusi see käsitöömeistrile juurde annab?
3. ja 4. taseme kutsed on eelkõige kutseõppeasutuste õppekavade koostamise aluseks ning koolilõpetajad sooritavad kutseeksami õppe lõppedes. 5.-7. taseme kutseid saavad taotlema tulla inimesed, kes kutsealal juba töötavad ning soovivad oma kutsekvalifikatsiooni kohta tõendit. Nendel taotlejatel ei pruugi olla erialast haridust, kuid nad on õppinud iseseisvalt või mõne meistri juures ja end arendanud töötamise käigus.
Paljud on hakanud korraldama käsitöökursusi või on kutsutud kuhugi koolitajaks ja sellisel juhul tuleb omandatud kutse kindlasti kasuks. Samuti muutuvad kliendid järjest teadlikumaks. Näiteks rahvarõivaste valmistaja puhul on lisaks käelisele osavusele väga oluline ajalooliste esemete uurimise ja komplekteerimise oskus – see ongi paika pandud kutsestandarditega ning kajastub kutsetunnistusel taseme numbrina.
Kutsetunnistus on ühest küljest tunnustus ja tõestus meistri oskuste, kogemuste ja vilumuse kohta. Kutsetaseme abil saab käsitöömeister näidata oma pühendumust ja teha endale reklaami. Teisest küljest võimaldab tänane kutsestandardite süsteem korrastada käsitööharidust algõppest kuni käsitööteaduseni ning tuua esile käsitöö kui väikese, ent olulise haru nii Eesti kultuuris kui ka majanduses.
Kuidas, kus ja millal eksameid teha saab ja kuidas üks käsitöömeistri eksam välja näeb?
Kutseeksamid kuulutab välja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ja kogu info eelseisvate eksamite kohta avaldatakse kodulehel https://folkart.ee/.
Käsitöömeistri eksamit üheselt kirjeldada ei saa, sest eksamid on valdkonniti erinevad. Sepad näiteks peavad eksamil valmistama pihid, keraamikud treivad anuma, tekstiilkäsitöö eksamid sõltuvad aga konkreetsetest tehnikatest ja spetsialiseerumistest. Samuti on võimalik nõutavaid kompetentse tõendada dokumentide abil (VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine).
Kust saab lisainfot ja kuidas oma eksamisoovi edastada?
Kutse- ja kutsestandardite süsteem on üksjagu keeruline ja selleks, et täpselt välja selgitada, millisele kutsetasemele oskused vastavad ning milliseid dokumente on vaja esitada, tuleks pöörduda kutsekomisjoni liikmete poole või kirjutada [email protected]
Lisainfo: https://www.kutsekoda.ee/tutvustus-kutsekoda/, https://www.kutsekoda.ee/tutvustus-alam/
