Kaereperes korraldati möödunud pühapäeval lumelinna ehitamise päev. Registreerimislehele sai nimesid kirja 134, kuid tegelikkuses oli rahvast veelgi enam. Suure osa sellest moodustasid muidugi lapsed, aga oli ka rõõmustav hulk pereisasid.
Kaerepere kogukonnas ringles jutt, et võiks 2010.-2012. aastate lumelinnatraditsiooni taaselustada. Ideele andis tõuke Valtu lasteaia õpetaja Maila, kes ütles MTÜ Arendusselts Koduaseme liikmele Leaanyka Leissonile, et teeme ära. Leaanyka võttis teema üles MTÜ liikmete Helen Lingi ja Teele Ojasaluga. Põhjust, miks lumelinna nii väikestele kui ka suurtele vaja on, ilmestab hästi tekst, mille Helen ühises vestluses teistele kirjutas: “Tulime lastega õuest ja tegime lumeonni ja hakkasin ka rääkima neile, et kui mina väike olin, olid lumest linnad ja et kui Liisa ja Taavi olid väiksed, ehitasime ise ka jne… Oli tore meenutada. Ja siis äkki taipasin, kui märkasin, et nad suud lahti kuulavad, et nad ei olegi kunagi lumelinna näinud ega lumelinnas käinud sellises eas, et nad seda mäletaksid!”
Pühapäeval olid paljud ehitajad tulnud Kaerepere enda piirkonnast, kuid oli ka külalisi Lellest, Alust, Raplast, Kohilast ja ehk mujaltki. Meeskondadega olid väljas näiteks Valtu põhikooli lõpuklass, 3. klassi lapsevanemad lastega, Valtu-Nurme küla, Kohila mõisakooli 2. klassi poisid koos vanematega ja Valtu lasteaia Pesapuu vanema rühma lapsevanemad lastega.
Selleks, et lumelinna saaks meisterdada, tuli appi Kehtna vald, kes aitas lumelükkamisega, ja rajatiste pritsimise valmisolek oli Kehtna vabatahtlikul tuletõrjekomandol. Selleks, et ehitajatel ikka jaksu oleks meisterdada, pakkus Valtu seltsimajas Reelika Köök & Kook tummist hernesuppi, maitsvaid vastlakukleid ja muud head-paremat. Kuigi osalejad registreeriti meeskonniti, ei tekitanud korraldajad võistlusmomenti. Päeva alustati kella kümnest ja ehitajaid liitus kuni lõunani. Viimast lihvi lumelinnale anti poole neljaks.
Kokku kerkis kümme rajatist, millest massiivseim oli draakonikujuline “Loheloss” trepiga ninal ja liurajaga seljal. Sellise suure töö taga oli lausa 22-liikmeline meeskond, millel nimeks “Valel ajal vales kohas”, kuna üks eestvedajatest oli ehitusplatsile sattunud enda sõnul täiesti juhuslikult. Ühest lumekuhjast valmis aga põrsas: rajatis, millel kirsiks tordil suur tunnelist suuga põrsapea. Kõige rohkema trepipinnaga rajatise pani püsti meeskond Torn. Pundi SPOM (Saime Päev Otsa Mängida) käe all valmis “Rõõm”, mis kujutas endast meie presidenti lipu ja kuulajaskonnaga.
Korraldajad ise jäid üritusega väga rahule. “Osalus oli rõõmustavalt aktiivne. Paljudele lapsevanematele oli see esimene kord lumelinna ehitada ja seda veel koos oma lastega. Mõni kamp sai kokku nii, “et kuule, kui sinu mees tuleb, siis minu oma ka” jne. Meeleolu lõi üle staadioni kostev muusika,” rääkis Teele Ojasalu.
Osavõtjate meeleolud ja emotsioonid
Sille Valinu Lellest: “Meile väga meeldis. On ääretult tore, kui inimesed leiavad aega ja tahet tulla mõnusal pühapäeval üheskoos pärast pannkoogisöömist kodudest välja, silmad säramas, naerukilked ühes ja panustavad koos lastega tunde, et valmiks midagi vahvat ja silmale ilusat. Meie teise kandi inimestena tundsime end väga hästi ja soojalt vastuvõetuna! Ja muidugi oli ikka motivaatoriks kindlasti üks pehme vastlakukkel ja soe supp!”
Janek Kaljulaid Kaereperest: “Reklaami nägin Kaerepere FB lehelt. Käisin üksi. Kuna ise korraldan ka autoteemalisi üritusi, käisin uudistamas, kuidas seda üritust korraldatakse. Plaan on äkki järgmine aasta midagi autoteemalist korraldada lastele, et ehitada autosid või sõidukeid lumest… Seega väga meeldis selline ettevõtmine, mis täna toimus. Väga rahul ja vaatasin, et kõik olid nii hasarti täis. Muidugi nalja pakkus see, et lapsed olid natuke entusiasmi täis ja mõni lasi juba enne liugu, kui liumägi valmis sai. Väga positiivne ettevõtmine igatahes.”
