Metsä Pärnu vineeritehas pakub moodsat tööstuskeskkonda mitmes vahetuses

Puidulõhn, vaikne mürin ja avarus – Metsä Woodi kasevineeritehas Pärnus pakub tänapäevast töökeskkonda ja võimalust töötada moodsate masinatega.

Tehase tootmissaali sisenedes lööb kõigepealt ninna meeldiv hõng, mis on segu puidulõhnast ja veel millestki, tõenäoliselt tänapäevastest keskkonnasõbralikest puidutöötlusvahenditest. Seejärel köidab pilku ruumi avarus. Pärnu tehase pindala on 28 000 ruutmeetrit ehk üle nelja korra rohkem kui näiteks Saku suurhallil Tallinnas.
Tehase direktor Kaarel Tali juhatab meid läbi tootmishalli. Oleme selga saanud neoontoonis helkurvestid ja pähe kõrvaklappidega kaitsekiivrid. Kuigi masinate müra saalis on pigem mõõdukas kui vali, näevad reeglid ette kaitsta kõrvu ka selle eest.
Tõstukid see-eest liiguvad peaaegu hääletult ja väga kiiresti, meenutades vaid õige pisut sama ülesannet täitnud kolisevaid riistapuid vanades angaarides. Eeskätt sel põhjusel olemegi rüütatud erksavärvilistesse vestidesse, et tõstukijuhid meid ikka kindlasti märkaksid, sest meie neid ei pruugi tähele panna.

Samuti juhib direktor tähelepanu, et liikuda tohib vaid mööda kõnniradu, mis on roheliste triipudega põrandale märgitud.
Ümberringi mühisevad tööpingid, kõrguvad spooni- ja vineerivirnad ning aeg-ajalt tekib ei tea kust seljataha nägusa disainiga tõstuk naerukil näoga juhiga kabiinis.
„Metsä Woodi kasevineeri tehas Pärnus – kõrge kvaliteediga Soome puit kohtub nutikate Eesti töötajatega” – nii on iseloomustatud tehast selle kodulehel. Puit on nimelt pärit Soomest ja toore tuuakse kohale mitte palgina, vaid juba spoonilehtedena, mis on valmistatud Metsä grupi Äänekoski tehases. Selle poolest erineb tootmine näiteks Kohila vineeritehasest, kes viib kogu protsessi palgist vineerini läbi ühes kohas.
Tali viib meid kõigepealt toormelattu, kus kõrguvad pooleteise millimeetri paksuste spoonilehtede virnad. Sealt liiguvad spoonilehed kõigepealt jätkamisliinile, et neist saaks pärast kokku kleepida suuremaid vineeritahvleid. Jätkatakse nii piki- kui ka ristikiudu. Kuid jätkata saab vineeritahvleid ka hiljem.
Mõned ebamäärase kujuga spoonitükid jätkavad oma teekonda allpool teisel liinil. „Praak läheb hakkurisse,” selgitab Tali. Tõepoolest, õues tootmishoone servas võis näha hakkpuidu hunnikut.

Korralikult jätkatud ja 270-kraadisel kuumusel kokku pressitud spoonilehtedel saetakse servad sirgeks, kantakse lehtedele suurtelt poolidelt lahtikeritav liimilõng peale ja lõigatakse lehed vajalikku pikkusesse.
Nüüd saab hakata spoonilehti vineeritahvliteks kokku liimima. Spoonikihid asetatakse üksteise peale vaheldumisi – üks kiht piki- ja teine ristikiudu. „Siin pannakse struktuur kokku,” osutab Tali.
Seejärel suunduvad tahvlid külmpressi, kus need pressitakse õigesse paksusesse. Järgneb 130-kraadine kuumpress, milles tahvlid veedavad kümme minutit. „Siis on plaat valmis,” ütleb Tali.

Pealistusega ja ilma

Pärnu vineeritehas valmistab keskmiselt 18 millimeetri paksust vineeri. Täpsemalt tähendab see seda, et on tehtud kuue millimeetri kuni kolme sentimeetri paksusi tahvleid.
„Siin on üks ports just pressist välja tulnud, servad on veel koledad, need saetakse sirgeks,” juhib Tali tähelepanu.
„See parempoolne press on eelmisest kevadest töös, vasakpoolne on paigaldamisel, toodi Soomest,” näitab ta seejärel.
Jõuame liini juurde, kus juba jätkatakse vineeritahvleid. Selleks on otstesse faas sisse saetud, mis tähendab, et otsad on saetud laugelt kaldu. Mitu meest sätivad seal faasitud otsi kohakuti.
Ettenähtud kuju saanud vineeritahvlid pahteldatakse ja lihvitakse.
Seejärel osa vineeritahvleid pealistatakse, et anda neile kulumis- ja niiskuskindlus. Tali näitab ühte tumepruuni pealistusmaterjali – fenoolvaiguga immutatud paberit, mis muudab vineeri eriti siledaks ja ilmastikukindlaks.
Pealistusmaterjale on erineva paksuse ja mistahes värvusega. Pealistuse võib teha ka mustriga, kui on vaja, et poleks libe, näiteks kui plaat läheb põrandale.
Seejärel vineeritahvlid pakitakse transpordiks tarbijale. Pakkimise juures töötab ka tehase ainuke robot, mis kleebib pakkidele etikette peale.

Kuusevineerist post

Pärnu vineeritehas valmistab äärmiselt kvaliteetset ja vastupidavat vineeri eeskätt tööstustarbijale. Turg on ülemaailmne, Eestisse on aasta jooksul läinud vaid üks koorem. Metsä vineerist valmistatakse näiteks rekade haagiseid, kuid samuti on kasutatud seda maagaasi tankerite ehituses, kuna see vineer talub ekstreemseid tingimusi.
Muidugi sobib vineer ka sisekujundusse, kuid on selle jaoks liiga kallis. Eesti tavatarbija eelistab sisekujunduse ja mööbli puhul puitlaastplaate – just hinna tõttu. Pärnu tehase olmeplokis asuvas sööklas võib siiski näha Metsä Soome tehases toodetud vineeri kasutust sisekujunduses. Seal on erineva kujuga vineerplaatidest kokku pandud kena mosaiik. Tooni annab kasevineeri hele pind oma eheduses. Ruumi keskel seisab kuusevineerist post, mis on tehtud Metsä bränditootest nimega Kerto® LVL – see on kasevineerist tumedam ja mustrilisem.
Lisaks tootmisruumidele ja sööklale on nägusad ka Metsä Pärnu vineeritehase riietusruumid – kujundatud Metsä helerohelises toonis, ventileeritavate kappide ja muude vajalike olmetingimustega. Metsä Woodi personalijuht Merite Liidemaa-Pärn räägib, et naistööliste soovil paigaldasid nad sinna föönid juuste kuivatamiseks pärast duši all käiku. Liidemaa-Pärn räägib, et neil on hea meel, kui töötajad teevad ka ise ettepanekuid, kuidas tingimusi parandada, sest kõige peale ei pruugi tööandja tulla.
Metsä Pärnu tehases on praegu 125 töölist, juurde vajaksid nad veel viitekümmet. Tööd on tehases eri raskusega ja enamasti otsustavad nad kohale tulnud inimesega vesteldes, mis tööd talle täpsemalt pakkuda. Näiteks on eelneva operaatorikogemusega inimesel võimalik kohe alustada keerukama liini peal. Tehases on võimalik ka end arendada ja edasi liikuda, näiteks saada liinioperaatorist töödejuhatajaks.
Praegu töötatakse kolmes vahetuses viis päeva nädalas – töölise jaoks tähendab see ühte nädalat hommikul, teist õhtul ja kolmandat öösel. Nädalavahetuseks pannakse liinid seisma ja lastakse hooldusmeeskond tegutsema. Peagi plaanitakse aga hakata liine töös hoidma kuus päeva nädalas, et tehase 55 miljoni eurone investeering tasa teenida.

Kuuepäevane kursus

Enamik töötajaid on kohalikud, Pärnust. Merite Liidemaa-Pärn räägib, et kaugemalt tulijate puhul soodustab tehas sõidujagamist ehk seda, kui autoga tulija võtab ka teisi peale.
Tehases töötab lisaks eestlastele ka ukrainlasi, lätlasi, valgevenelasi ja soomlane.
Jaanuari lõpus korraldas tehas lahtiste uste päeva, kus osales umbes 30 inimest. Teine lahtiste uste päev tuleb 20. veebruaril, sinna on registreerunud juba üle 50 inimese. Kõigile uutele töötajatele korraldab tehas kõigepealt kuuepäevase kursuse, kus lisaks oma liinile antakse ülevaade ka vineeritootmisest üldisest.
Töölesoovijalt oodatakse valmisolekut töötada ka öösiti, kuid samuti head meeskonnatöö ja mõningast arvutikasutamise oskust. Kõik muu õpetatakse vajaduse korral selgeks kohapeal. Tööle sobivad nii mehed kui ka naised, samuti eri vanuses inimesed, sest töö pole füüsiliselt raske. Metsä Pärnu tehasesse on tööle tuldud ka perekonniti – näiteks mees ja naine mõlemad ning ema koos tütardega.