Elu koosneb paljudest valikutest ja kui valida, kuhu investeerida riigis, siis kahtlemata tuleb eelistada inimest betoonile.
Seda eriti praeguses majanduskliimas, kus ehitushinnad on niivรตrd kรตrged. Tulevikus oleks vรตimalik turgutada majandust investeeringutega taristusse, kuid praeguses majandustsรผklis kuumendame majandust รผle, kui teha suuri riiklikke tellimusi. Maailma majandus vรตidurelvastub, ning iga euro, mis jรครคb teadusse ja haridusse investeerimata, vรตrdub tulevikus mahajรครคmusega majanduslikus vรครคrtusahelas. Kui me ei taha jรครคda keskmise sissetulekuga riigiks, peame rohkem suunama raha teadus- ja arendustegevusse.
Haridus teeb jรตukaks!
Tarkade riikide inimesed teevad tรถรถd, mida vรครคrtustatakse kรตrge palgaga – nii lihtne see ongi. Kindlasti tuleb vรตtta mรผts maha meie รผlikoolide ees, kes on suutnud ka praeguste vahenditega pakkuda head ja rahvusvaheliselt konkurentsivรตimelist kรตrgharidust. Kahjuks liiga palju on pidanud inimesed tegema seda missioonitundest. Hariduse arendamisel ei tohiks mรตelda ainult kuluefektiivsusele, kuna sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul on keeruline mรตรตta rahas vรครคrtust, mida need erialad toodavad. Samuti on paljude nn raskete erialade vรครคrtus rahas raskesti mรตรตdetav.
Tasuta haridus peaks olema inimรตigus
Siinkohal tulebki รถelda kรตige olulisem sรตnum: โKรคed eemale tasuta kรตrgharidusest.โ Haridus on olnud alati investeering. Kui mรตelda kasvรตi sellele, kuidas talupoegade, paraku pigem jรตukate talupoegade lapsed, jรตudsid รผlikooli 19. sajandi lรตpul, siis oli see risk ja ohverdus nende vanemate poolt. Arvestades inimkapitali vรคhesust Eestis, ei tohi me maha jรคtta mitte kedagi, kui tahame olla rikkad, targad ja รตnnelikud. Seetรตttu ei tohi riiklikud poliitikad siduda kรตrghariduse omandamise vรตimalusi vanemate rahakoti vรตi vanemate valikutega, kuidas oma raha kasutada.
Kahjuks on praegune n-รถ tasuta kรตrghariduskorraldus liiga vรคhe mobiilne ning kรตrghariduse ligipรครคsetavust tuleb parandada. Inimeste sotsiaalmajanduslik taust, kes hetkel tasuta kรตrgharidust omandavad, on sarnane nendega, kes รตppisid aegadel, kui kรตrgharidus oli tasuline. Hariduse mobiilsust saame tรตsta, kui vรตimaldame รตpingute ajal รคraelamist ilma tรถรถl kรคimata sotsiaalsete garantiide sรผsteemi abil vรตi vรตimaldame osakoormuses tasuta รตppida, et รผliรตpilane saaks elamiskulude katmiseks tรถรถl kรคia ilma รตpingutes jรคreleandmisi tegemata.
Kui soovime jรคtta tasuta kรตrghariduse omandamiseks tรคiskoormuse nรตude alles, siis peaksime suurendama รตppetoetusi ning muutma laenusรผsteemi paindlikumaks. Riiklik toetus ja garantii peaks รตppelaenu puhul olema mรตeldud tudengitele, mitte pankadele, nagu on praegu. Sotsiaalsete garantiide sรผsteem parandab ka hariduse kvaliteeti (รผli)รตpilaste tรถรถkoormuse vรคhendamise kaudu.
Rahvuslik rikkus on inimesed
Kanadas on kรตrghariduse osakaal รผhiskonnas jรตudnud juba 56%ni, lisaks on ELis Pรตhjamaade elanikud vรคga haritud ning seos hariduse ja รผhiskondade rikkuse vahel on vรคga suur. Inimeste oskuste arengu puhul on olulisemaks faktoriks hea haridus. Meie suurim rahvuslik rikkus vรตikski olla targad, รตnnelikud ja haritud inimesed.
