Vivika Veski
Maa-amet esitab Kohila vallas pakkumisi Rail Balticu aluse maa ostuks. Maaomanik soovitab kõigil pakkumise saanutel enne sellega nõustumist pidada kindlasti nõu valla maanõunikuga.
Anonüümseks jääda soovinud maaomanik rääkis, et sai Maa-ametilt pakkumise osta ära tema maa, mis jääb Rail Balticu trassi alla. „Maa-amet saadab pakkumise, mis puudutab ainult seda tükki, mis jääb vahetult raudtee-ehituse alla. Neid ei huvita, kuidas see raudtee mõjutab ümbritsevat maad,” tõdes maaomanik. „Neile ei saa seda ka ette heita. Nad teevad täpselt seda, mida neile teha on antud.”
Samas mõjutab Rail Baltic ümbritsevat maad üksjagu. Näiteks kui turismitalu aknast hakkab metsatuka asemel paistma müratõkkesein, paneb see turismitaluniku ettevõtluse otsesesse ohtu. Või kui ehituse alla jääb tee ja maaomanikul on selle asemele vaja uut teed, kes selle ehitab ja kinni maksab? Maa-ameti esindaja oli oletanud, et seda võiks teha näiteks kohalik omavalitsus. „Kohalik omavalitsus ei hakka seda iialgi tegema, vallal seda raha ei ole,” tõdes maaomanik.
Teiseks ei pruugi pakkumise summa olla selline, mille eest saab samaväärset maad mujalt asemele osta. Aga peaks saama. See tulekski maaomaniku hinnangu järgi järele uurida.
Hinna määramisel võetakse arvesse varasemaid maatehinguid piirkonnas, aga kui neid on näiteks olnud vaid üks-kaks ja nende hind on mingil põhjusel olnud liiga väike, siis kinnisvarahindajad määravadki Rail Balticu alusele tükile madala hinna.
Samuti ei pakuta maaomanikule välja varianti maavahetuseks, kuigi just Rail Balticu jaoks eelmisel aastal vastu võetud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus näeb seda võimalust ette. Üldse ei tutvustatud pakkumise käigus maaomanikule kõiki neid erinevaid võimalusi, mida eelnimetatud seadus sisaldab.
Maaomanikel on Maa-ameti pakkumisele aega vastata kuu aega. Kui ta nõustub, siis liidetakse maa hinnale juurde veel 20 protsenti motivatsioonitasu ehk esialgne hind korrutatakse 1,2ga. Maaomanik muigas aga, et nullilähedase numbri võid korrutada millega tahes, suureks ta sellest ei muutu.
Sellepärast soovitab ta kindlasti kõigil maaomanikel, kes pakkumise saavad, kõigepealt pidada nõu oma valla maanõunikuga ja ka ehitusnõunikuga. Kui maatükil kasvab mets, oleks mõistlik asja arutada ka metsakonsulendiga. Kui võimalik, võiks lasta ka mõnel heal erapooletul kinnisvarabürool tüki üle hinnata.
Maaomanik lisas, et nad arutasid varem naabritega, et võiks pidada Maa-ametiga läbirääkimisi ühiselt. Selgus aga, et kõnealuse maaomaniku naaber oli selleks ajaks, kui temale ostupakkumine jõudis, oma nõusoleku juba andnud, sest tema kuu aega sai täis. Järgmine naaber aga ei ole veel oma maale pakkumist saanud.
