Mari Tammar
19. märtsi Märjamaa vallavolikogu koosolekul tegi vallavanem Merlin Suurna ettepaneku määrata vallavalitsuse liikmele Ülo Olmile täiendavad töökohustused ja nende täitmise eest hüvitis 1000 eurot kuus. Arutelu eelnõu üle oli tuline, sest opositsiooni arvates pole Olmil talle määratud tööülesannete täitmiseks pädevust. 11 poolthäälega otsustati siiski Ülo Olmile hüvitis määrata.
„Tegemist ei ole praktikas tavapärase juhtumiga,” ütles Suurna. Kui tavaliselt on valitsuseliikme ülesanne osaleda valitsuse istungitel ja selle hüvitis on 300 eurot kuus, siis seoses Märjamaa vallas käivate suurte ehitustöödega määratakse Ülo Olmile täiendavad tööülesanded, milleks on Märjamaa valla esindamine suurte ehitusobjektide, sh SA Märjamaa Valla Spordikeskuse ehituse ja lasteaia Pillerpall rekonstrueerimise juures.
„Märjamaa vallal on sellel ja järgmisel aastal väga suured objektid plaanis. Eelarveliselt ca neli miljonit ja sellega seoses on oluline, et meie tähelepanu ja jõud oleks neil objektidel hästi tagatud. Seepärast on ettepanek panna valitsuse liikmele täiendavad ülesanded ja määrata hüvitis 1000 eurot kuus. See on 0,2 protsenti nende objektide maksumusest. Minu arvates on oluline, et need objektid saaksid hästi realiseeritud,” rääkis Suurna.
Suurna koostatud eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et Olmi ülesandeks saab osalemine ka tervisekeskuse ehitamise ja Valgu põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimise hankemenetluses, komisjoni töös ja hanke realiseerumisel ka nende objektide ehituskoosolekutel. Samuti tuleb Olmil osaleda vallavalitsuse teehoiukomisjoni töös. Tehtud töö kohta tuleb tal esitada vähemalt korra kuus vallavalitsusele ja vallavanemale kirjalik ülevaade.
Täiendav 700 eurot kuus leitakse Ülo Olmile valla eelarvest tulumaksu laekumise arvelt.
Küsitav pädevus
Vallavolikogu liige Ago Kirsipuu küsis, mis haridus ja pädevus Olmil on.
„Suurema osa elust olen ehitustegevusega tegelenud. Diplomit mul ei ole. Kõrgkool jäi lõpetamata viimases lõpus sellepärast, et ma ei tahtnud teadusliku kommunismi eksamit teha. Ehituse kursuse olen läbinud täielikult. Ma olen ehitanud viis korterelamut, kaks puidutöökoda, ühe spordihalli, lisaks hunniku ühepereelamuid,” vastas Olm.
Kirsipuu ei jäänud vastusega rahule. „Tänapäeval on igaühel vaja täiendkoolitusi. Ma küsin, milliseid täiendkoolitusi sa oled läbinud?” uuris Kirsipuu edasi.
„Ma olen vallavalitsuse esindajana seal, ma ei ole inspektor,” vastas talle Olm.
„Nii et peale pensionitunnistuse ei ole sul midagi ette näidata?” võttis Ago Kirsipuu asja kokku.
Pikema sõnavõtuga tutvustas opositsiooni seisukohti Villu Karu, kes viitas sellele, et puuduvad konkreetsed selgitused, millised saavad olema Ülo Olmi kohustused, pädevuse piirid ja vastutus. Karu ütles, et vallavanema ettepanek on järjekordne näide uue koalitsiooni sammust liikuda poliitilise korruptsiooni suunas. (Samale viitas ka Raplamaa Sõnumite poole pöördunud Märjamaa valla elanik, kes ütles, et Ülo Olmi jaoks loodud ametikoht ja sellega kaasnev hüvitis jätab vägisi mulje, nagu oleks tegemist Suurna vastuteenega.) Karu viide korruptsioonile tekitas volikogu liikmete seas pikema arutelu selle ümber, kuidas üldse korruptsiooni defineerida.
Karu tõi välja ka aspekti, et hetkel on Märjamaa vallas tööl neli ametnikku, kelle tööülesannetes on õigus valda ehitusküsimustes esindada. Küsimusega, kas me ei usalda oma ametnikke, pöördus Karu personaalselt ka vallavanema poole, kuid vastust ei saanud.
„Juhin tähelepanu ka sellele, et igal suuremal ehitusel on vallal hangitud ehitusjärelevalve, kelle ülesandeks on samuti vallavalitsuse ehk tellija huvide esindamine,” tõi Karu välja.
Karu viitas Suurna ühele varasemale kommentaarile ühe ametiisiku töölevõtmise kohta, et hea halduse tavadest lähtuvalt ja läbipaistvuse huvides peaks konkurss toimuma. „Kas sinu arusaamad on selle ajaga muutunud, et sa paned ametisse inimese, kelle pädevust me täpselt hinnata ei oska ja kes on ka ise tunnistanud, et tegelikult tal diplom puudub? Tahaks täpselt teada, milles tema esindusõigus seisneb?” küsis Karu.
„Läbipaistvuse pärast pole vaja muretseda, sest nagu on ka seletuskirjas kirjas, annab vastav isik oma tegevusest kord kuus ülevaate,” vastas Suurna ning heitis seejärel Villu Karule ette valede või ebatäpsete mõistete kasutamist, aga ei vastanud Karu esitatud küsimustele ja tähelepanekutele vallaametnike usaldamise, ehitusjärelevalve ning Olmi pädevuse ja esindusõiguse kohta.
Olmi ehitusalase pädevuse kohta andis selgituse volikogu liige Raivi Laaser, kes tuletas meelde, et just Ülo Olmi teene on see, et Märjamaa vald sai Pillerpalli rekonstrueerimiseks soodsama hanke. „Tema ütles, et palja seinte värvimise ja kapremondi eest ei saa sellist summat maksta. Tänu temale saime 300 000 eurot kokkuhoidu. Täpselt samamoodi on teiste hangetega. Neid asju tuleb jälgida. Kui me täna ütleme, et meil on neli inimest seal vallavalitsuses olemas, kas nad saavad selle täiendava koormaga hakkama, et seda raha juhtida? Siin peab olema silm peal,” rääkis Laaser.
Villu Karu pööras seejärel tähelepanu sellele, et võimupööramine Märjamaal ühes kõrgepalgalise vallavanema ja Olmi hüvitisega läheb vallale maksma ligi 19 000 eurot, mis on sama suurusjärk, mis kuluks huvikooliõpetajate palkade ühtlustamiseks lasteaiaõpetajate palkadega, mida koalitsioon samal istungil ei toetanud. Samuti küsis ta, kas Olmi võlgnevused täitevameti ees on klaaritud (et välistada võimalus, et keegi seostab Olmi valla raha kasutamises oma isiklike võlgade klaarimiseks). Olm palus see küsimus esitada kirjalikult ja lubas sellele ka kirjalikult vastata.
Üheteist poolthäälega otsustati Ülo Olmile tagasiulatuvalt alates jaanuarist määrata hüvitis 1000 eurot kuus. Kas see tähendab, et Ülo Olm peab tagasiulatuvalt jaanuarikuust alates ka oma töötulemustest kirjalikud aruanded tegema, juttu ei olnud.
Seega, valla eelarvest leiti raha uue inimese palkamiseks, aga mitte huvikoolide õpetajate palkade ühtlustamiseks. Selle punkti arutelus jäi valusalt kõrva ühe vallavolikogu liikme lause, et Märjamaa valla prioriteet ei ole huviharidus ja vald ei saa suurendada huviharidusele tehtavaid kulutusi, kui tulupoolt juurde ei tule. Ehk kui tahta huvikooliõpetajate palka tõsta, tuleks tõsta ka lastevanemate omaosalust või teisisõnu huvikooli õppetasu.
*
Haridus- ja kultuuri- komisjoni juhtivkohtadele kandidaate polnud
Märjamaa vallavolikogu 19. märtsi istungi esimeseks päevakorrapunktiks oli volikogu sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja revisjonikomisjoni esimeeste ning aseesimeeste valimine. Sotsiaalkomisjoni esimeheks valiti Marika Hiiemaa (VL Märjamaa) ning aseesimeheks Anneli Ülemaante (EKRE), revisjonikomisjoni esimeheks Raivi Laaser (VL Märjamaa) ja aseesimeheks Aare Müil (EKRE).
Hariduskomisjoni ja kultuurikomisjoni esimehe ja aseesimehe kohtadele ei leidunud ühtegi kandidaati. Teravaks muutunud arutelu käigus tõstatus hoopis küsimus, kas koalitsioonileping on kehtiv ja kelle ülesanne oleks üldse komisjonide juhtivkohad täita.
„Komisjonid on ka üks võimu teostamise instrument, mille kaudu kujundatakse valla arengut ja poliitikat ning üldjuhul on see koalitsiooni juhtida ja suunata. See tundub kuidagi kummaline, et nüüd koalitsioon, kellele on antud võimutäius kätte, ei oska sellega midagi peale hakata ja küsitakse opositsiooni käest, et võtke teie seda ja teist vedada. Ja seda ilma läbirääkimiseta, lihtsalt, et kuule, sa võta. Me küsime vastu, miks me peaks? Kas meid kaasatakse siis ka vallajuhtimisse, kas meile pakutakse mingisuguseid kohti täitevvõimu juures? Kui on võetud võim, siis on kõik võimalused minna edasi oma plaanidega, oma visioonide ja kavadega. Olge siis head,” põhjendas opositsioonis asuv Villu Karu (VL Meie Inimesed) koalitsioonile, miks neil haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe ja aseesimehe kohale ühtegi kandidaati välja pakkuda ei olnud.
Koalitsioon kaitses end väidetega, et on hea tava pakkuda juhtivaid komisjonikohti ka opositsiooni poolele.
Täna ei ole vallas töötavat hariduskomisjoni ja see tuli ka istungi kahe järgmise punkti arutamisel probleemina üles, sest kaks arutelu all olnud eelnõud vajanuks hariduskomisjoni hinnangut ja eelnevat läbivaatamist.
