Reet Saar
Märjamaa raamatukogus oli 4. aprillil külas grupp tulevasi raamatukogutöötajaid Prantsusmaalt. Nende õppereis algas Helsingist, kus nad käisid keskraamatukogus Oodis. Tallinnas külastati keskraamatukogu ja Kännu-Kuke haruraamatukogu.
Märjamaalt viis tee Pärnusse ja tagasiteel kodumaale tutvuti Amsterdamis Hollandi raamatukogundussüsteemiga.
Märjamaa valla raamatukogu oli meeldivalt üllatunud, et kolleegid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust soovitasid tulla tutvuma just Märjamaa valla raamatukogu töökorraldusega.
Esmalt tutvustas direktor Ede Talistu külalistele maja, järgnes ülevaade Märjamaa valla raamatukogude süsteemist ja küsimuste-vastuste voor. Kohtumist tõlkis Tuulike Tõiste, kes töötab Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus.
Prantslased õpivad Strasbourgis avaliku halduse töötajaid ette valmistavas koolis INET (inglise keeles National Institute of Territorial Studies). Seal koolitatakse eri valdkondade juhte linnadele ja regioonidele, kus on üle 80 000 elaniku. 18-kuulisele kursusele pääsemiseks peab olema magistrikraad, sinna on väga suur konkurss ning rasked eksamid. Pärast täisajaga õppe lõpetamist on võimalik kandideerida keskraamatukogu juhiks.
Külalisi huvitas, kui palju kohalikke inimesi kasutab raamatukogusid. Nende sõnul kipub Prantsusmaal see arv vähenema. Külalised küsisid kinnituseks üle, kas tõesti on Märjamaa valla 7545 elanikust koguni 3000 valla raamatukogude teenuste kasutajad? Statistika kinnitab seda.
Ede Talistu rääkis, et Märjamaa raamatukogu on väga heas asukohas alevi keskel, kus lähedal on kool, noortekeskus, rahvamaja ja bussijaam. Tihe koostöö on koolide, muuseumi ja lasteaedadega. Tegevusi püütakse mitte dubleerida. Nii pole raamatukogul mõtet pakkuda robootikaringi, mille kohta küsiti, kui kõrvalmajas asuvas noortekeskuses tegutseb mitu vastavat gruppi.
Lugemissaalis juhiti tähelepanu hääletuskastile, sest viimast päeva käis valla kaasava eelarve hääletus. Selgitati, et raamatukogude kaasabil küsitakse kogukonna liikmete arvamusi.
Külalised tundsid huvi, missuguseid üritusi meie raamatukogus korraldatakse, kas siin töötab vabatahtlikke (Prantsusmaal tegutsevad mõned väiksemad raamatukogud just vabatahtlike toel), missugune on töötajate täiendõppesüsteem, kas majas on eraldi tegevusi eakatele ja lastele, missugused ettevõtmised on raamatukogul praegu käsil.
Mõlemale poolele tuli üllatusena summa, mis on raamatute ostmiseks ühe elaniku kohta. Märjamaa vallas on see omavalitsuse poolt käesoleval aastal 4,49 eurot aastas, millele riigilt lisandub 1,87 eurot ehk kokku 6,36 eurot, Prantsusmaal on see 2 eurot.
Kursuslane Cornelia Schulze kiitis Märjamaa raamatukogu väga meeldivat õhkkonda. „Meie reisi eesmärk on tutvuda teiste riikide raamatukogudega, koguda ideid, kohtuda kolleegidega ja saada ka uue tehnoloogia kasutamise kogemusi. Eestis pakkus meile erilist huvi teie e-riik, ID-kaart ja selle kasutamisvõimalused. Prantsusmaal on kasutusel palju erinevaid elektroonilisi kaarte, kuid eri organisatsioonide süsteemid ei ühti. Mõnes piirkonnas on ühitatud nt bussi-, ujula- ja raamatukogukaart, aga need on vaid kohalikus kasutuses. Teie ID-kaardi laialdased võimalused on meile väga huvitavad,“ rääkis Schulze.
