Helerin Väronen
Alates eelmise aasta juunist jagatakse Rapla vallas sünnitoetust kahes osas ja teise osa saamiseks tuleb teha avaldus lapse aastaseks saamisel, kuid enne, kui ta saab aasta ja kahekuuseks. Toimetusse pöördus noor ema, kelle laps on sündinud eelmise aasta jaanuaris. Ta ei olnud muutunud sünnitoetuse maksmise korrast kuulnudki ja nii sai ta kümme päeva pärast avalduse esitamiseks määratud tähtaja möödumist vallast telefonikõne, milles teatati, et ta jäi avalduse esitamisega hiljaks ja määratud raha ei saa.
Selle info, et sünnitoetust on hakatud kahes osas maksma (kokku 340 eurot) ja mõlema osa saamiseks on vaja teha eraldi avaldus, sai noor ema Facebooki Raplamaa beebide 2017/18/19 grupist, kus üks ema sünnitoetuse kahes osas maksmise teema tõstatas. Suurem osa postitusele reageerijaist ei olnud kuulnudki, et määrus on muutunud. Vallast aga imestati, et noor ema sellest alles beebigrupis kuulis, ja talle anti mõista, et ta ei ole õige vallakodanik, kui ta vallalehte ega kodulehte ei loe, kus seda infot levitati. Vallalehes oli info aga vallavalitsuse istungite ülevaates ühe lausega kirjas ja sõnakestki ei olnud selle kohta, et selle jaoks on vaja kirjutada teine avaldus.
Beebigrupis tegi noor ema väikese küsitluse, saamaks teada, kust sünnitoetuse maksmise muutmise korrast kuuldud on või kas ollakse sellest üldse teadlikud. Vastanutest 32 ei olnud üldse kuulnud, 42 olid teadlikud, kuid kuulsid sellest kas sama beebigrupi kaudu või mujalt sotsiaalmeediast, 8 sai info Rapla valla kodulehelt, 3 kuulis sõbranna või tuttava käest ja vaid 1 luges seda Rapla Teatajast.
Toetusest ilma jäänud ema nörritas ka see, et vallast helistati alles siis, kui õige aeg oli möödas ja teatati, et ta toetust ei saa, aga mitte varem, et meelde tuletada avalduse tegemise vajadust, kuna see toetus on ju siiski ette nähtud. Meie infoühiskonnas tuleks tema arvates sellisest määruse muudatusest teada anda meilile ning jagada infot erinevates Raplamaa gruppides. Praegu jääb vägisi mulje, et kui vallavalitsusel on inimeselt midagi vaja, siis liigub info hästi, kui aga inimesel on õigus toetusele või abile, siis pead ise olema tark ja välja uurima, mida, kust ja kuidas.
Teine probleem on see, et pole täpselt teada, kes toetust saama peavad. Seaduse järgi peaks toetust makstama lapse sünnikuupäeval kehtinud määruse järgi, kuid beebigrupis kuuldud lood näitavad, et tehakse igasuguseid erandeid.
Näiteks 2017. a oktoobris sündinud lapse emale öeldi nimepanekul, et aastaseks saades tehku ta kindlasti teine avaldus ka. Teisele emale, kelle laps sündis eelmise aasta jaanuaris, öeldi aga, et tema seda toetust ei saa, kuna lapse sünd jäi seadusemuudatuse vahele. Samas veebruaris sündinud lapse ema sai toetust. Eelmise aasta märtsibeebi ema küll sai toetust, kuid määratust vähem, 130 eurot, kuigi ta täitis toetuse saamise tingimused. Lapsevanemale, kelle laps sündis vahetult enne määruse jõustumist, anti pärast esimese avalduse tegemist teada, et tuli uus kord ja ta peab valima, kas tahab toetust saada uue või vana korra järgi. Paar nädalat tagasi taotluse teinud ema, kes sai varem eelmise määrusega ühekordse sünnitoetuse 190 eurot, sai kohe õhtuks ka uue määrusega ettenähtud toetuse teise osa kätte.
Aprilli alguses oli Rapla vallas koos komisjon, kus võeti ülevaatamiseks neli juhtumit, kes olid toetuse taotlemisega hiljaks jäänud. Kõik neli said võimaluse teha uus taotlus, nii et nad saavad siiski sünnitoetuse teise osa kätte.
Selgitab Rapla vallavalitsuse sotsiaalnõunik Maiu Kalmus
Enne nelja valla (Juuru, Kaiu, Raikküla ja Rapla) ühinemist kehtis igas vallas oma vallavolikogu kehtestatud määrus sünnitoetuse maksmise kohta. Iga valla määrus oli erinev, sest toetust maksti valla-, mitte riigieelarvest ning toetuse suuruse ja maksmise reeglid kehtestas iga vald ise. Nii oligi Juuru, Kaiu ja Raikküla kehtestanud sünnitoetuse väljamaksmise kahes osas ja Rapla ühes osas. Toetuse suurus oli samuti igas endises vallas erinev ning nõuded lapsevanemate registreeritud elukoha kohta rahvastikuregistris samuti.
Rapla vallas kehtis enne haldusreformi ehk nelja valla ühinemist Rapla vallavolikogu 25.05.2017 määrus nr 11 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“, millega kehtestati valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise nõuded. Sünnitoetus on sotsiaaltoetuste üks liik ning ka selle määramiseks kehtisid eespool nimetatud määruses tingimused toetuse maksmiseks. Sünnitoetust maksti ühes osas (190 eurot) ja muuhulgas oli üks kehtestatud tingimus, et toetuse taotleja lapse sünniakti kantud mõlemad vanemad (või üksikvanem) on oma elukoha registreerinud Rapla vallas. Ühe lapsevanema registrijärgne elukoht Rapla vallas pidi olema rahvastikuregistris registreeritud vähemalt üks aasta enne lapse sündi, mitte sünni registreerimist.
Kui lapse üks vanem oli lapse sünni hetkeks olnud rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas registreeritud elukohaga alla 1 aasta ja teise vanema ehk lapse isa elukoht ei olnud registreeritud Rapla vallas, siis määrus andis ka võimaluse toetuse maksmiseks, kui ühe lapsevanema elukoht oli meie vallas (toetuse suurus 95 eurot). Sellegipoolest pidi olema täidetud tingimus, et rahvastikuregistris registreeritud elukoht oleks vähemalt üks aasta enne lapse sündi.
15. juunil 2018 hakkas kehtima uus ja uue ühinenud Rapla valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise määrus, millega tunnistati kehtetuks endiste eespool nimetatud 4 valla määrused, mis kohaldusid sünnitoetuse maksmisele. Erisused loodi ainult endise Juuru, Kaiu ja Raikküla valla sünnitoetuse maksmise kohta, sest nendes valdades maksti toetust juba varem kahes osas. See tähendab, et nendel lapsevanematel, kellele sünnitoetuse esimene osa maksti Juuru, Kaiu või Raikküla vallast 2017. aastal, oli põhjendatud ootus saada 2018. aastal sünnitoetust kahes osas ja lapse sünni hetkel kehtinud kogu suuruses (väljamakse tehti kahes osas). Enne ühinemist kehtinud määruse alusel oleks neil ju selline õigus olnud.
15. juunil 2018 jõustunud määruses ei ole muutunud tingimused, mis käivad lapsevanemate elukoha kohta sünnitoetuse taotlemisel. Reeglites toetuse saamiseks on ainuke erisus see, et endise Rapla valla määruse järgi pidid lapsevanemad enne lapse sündi olema vähemalt ühe aasta elanud rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas. Uue määruse järgi peavad lapsevanemad lapse sünni registreerimise hetkel olema rahvastikuregistri andmetel registreeritud elukohaga Rapla vallas. Sünnitoetuse teisele osale tekib õigus siis, kui sünni registreerimise hetkest peale on lapsevanemate elukoht olnud katkematult rahvastikuregistri andmetel registreeritud Rapla vallas.
Seega olenemata, kas reeglid on vanast määrusest (vähemalt 1 lapsevanem enne lapse sündi 1 aasta elukohaga Rapla vallas) või uuest määrusest (mõlemad lapsevanemad sünni registreerimise hetkel elukohaga Rapla vallas), ei oleks neil tekkinud õigust sünnitoetust saada. Paraku on vanade ja uute õigusaktide rakendamisega alati segadust ja erinevaid arusaamu. Rapla vallavalitsus on otsustanud noorte perede väärtustamiseks ja laste toetamiseks võtta ühendust segadust tekitanud perioodil sündinud laste vanematega ning hea tahte märgiks toetada neid ühekordse toetuse maksmisega.
Rapla vald on määrusest, mis võeti vastu 31. mail 2018, teatanud mitmel viisil: Rapla valla kodulehel, kus on vaatamisi 634 korda, valla Fb-lehel, TRE raadios ja valla infolehes.
