Siim Jõgis
Rapla gümnaasiumi õpilastel avanes neljapäeval, 18. aprillil võimalus tutvuda põgusalt vabamüürluse ajalooga 18. ja 19. sajandi Eestis. Sellel teemal pidas ettekande Inna Jürjo, kes on Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis juhatuse liige. Samuti vaadati kooli auditooriumis verivärsket õppefilmi “Valgustus, vabamüürlus, Eesti”.
Inna Jürjo rõhutas oma ettekandes, et tegemist on puhtalt teadusliku käsitlusega ning vabamüürluse müstilist poolt ei tasu tema ettekandest ega õppefilmist oodata. Kogu teemakäsitlus keskendus salaorganisatsiooni tegevusele Eestis 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Jürjo rääkis, et esimene vabamüürlaste loož loodi Tallinnas 1773. aastal ning nimeks oli sellel Isis. Lisaks toimetasid Tallinnas veel loožid Vennaarm, Kolm Sõjavasarat, Hommikutäht ja Süütuse Lootus. Tartus tegutsenud loož kandis nime Pollux. Nende eesmärk oli kujundada oma salaloožides, väljaspool riiki ja kirikut, moraalselt täiuslikku inimest.
Õppefilm “Valgustus, vabamüürlus, Eesti” kestab üheksa minutit ja kümme sekundit ning toob välja põnevaid aspekte vabamüürluse ajaloost Eesti aladel. Näiteks on seal kaadrid sümbolitest ja esemetest, mida Isise loožis kasutati. Välja tuuakse selle organisatsiooni tuntumad liikmed nagu Vana-Vigala mõisnik Berend Johann von Uexküll ja pastor Otto Wilhelm Masing. Kõnekas oli ka see, et Tartu Ülikooli taasasutamise juures aastal 1802 oli vabamüürlaste roll suur. Filmis näeb tollest ajast pärit Tartu Ülikooli pitsateid, mis kandsid vabamüürlaste sümboleid.
Väga pikalt Eestimaa vabamüürlased tol perioodil tegutseda ei saanud. Juba aastal 1882 keelustati organisatsiooni tegevus Venemaa keisririigis ning loožid pandi kinni. Sealt peale koondusid organisatsiooni liikmed erinevates klubides ning jätkasid omavahelist läbikäimist.
Lühike õppefilm “Valgus, vabamüürlus, Eesti” on alles väga värske. Isegi ametlikku esilinastust pole praeguse seisuga veel toimunud. Seega said Rapla gümnaasiumi õpilased teha suurel neljapäeval tutvust üsna eksklusiivse materjaliga.
Kuid vabamüürlus oli kõigest üks osa kogu baltisaksa temaatikale pühendatud päevast. Vähemalt sama põneva ettekande tegi ajaloolane Olev Liivik, kes rääkis baltisakslaste ümberasumisest Eestist Saksamaale aastatel 1939/40 ja 1941. Tegemist oli olulise sündmusega nii ajaloolises kui ka propagandistlikus perspektiivis. 1939. ja 1940. aastal asutati siinsetel aladel elanud baltisakslased ümber Poolas asunud Warthelandi piirkonda. Liivik rääkis oma ettekandes, et Kolmandale Reichile oli see oluline propagandavõit. Ajakirjanduses rõhutati, et selle käiguga anti baltisakslastele elamiseks mõisad, mis neilt Eestis 1919. aasta maareformiga käest ära võeti.
Väga kauaks ümberasujad Warthelandi piirkonda elama muidugi jääda ei saanud, sest sõda tuli peagi peale. 2018. aastal avati Virumaal, Kohtla-Järve piirkonnas asuva Saka mõisa juures baltisakslaste ümberasumisele pühendatud monument. Olev Liivik soovitas oma ettekandes õpilastel seda külastada, kui nad suvel Ida-Virumaale peaksid sattuma.
