Siim Jõgis
Raplamaal on pikaaegne traditsioon, et igal aastal kohtuvad kohalike omavalitsuste ning koguduste juhid. See tava ulatub tagasi üheksakümnendate aastate algusesse.
Varem oli kokkukutsuja maavanem. Pärast maavalitsuste sulgemist ning maavanema ametikoha kaotamist võttis selle ülesande üle Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL). Pärast aastast pausi kohtusid vallajuhid ja koguduste juhid kolmapäeval, 17. aprillil.
Iga kord on kohtumisel kindel temaatika või valdkond, mis arutamisele tuleb. Varasematel aastatel on räägitud näiteks sõltuvustest ning esinemas on käinud Tartu Ülikooli professor Tõnu Lehtsaar. Tänavu oli rõhuasetus kahel teemal: “Koguduste ja omavalitsuste koostöö uutes oludes pärast omavalitsuste ühinemisi” ning “Mida teevad kaplanid? Kuidas teha paremat koostööd koguduste ja omavalitsustega”.
Vallajuhtide ja koguduste ühine nõupäev toimus sümboolsel ajal, vahetult enne ülestõusmispühi, mis on kirikukalendris aasta suursündmus. Kohal olid igast Raplamaa vallast üks esindaja ning koguduste õpetajad või juhatuse liikmed. Terve päeva kestnud üritus viidi läbi Järvakandi Kristliku Nelipühikoguduse Immanuel majas ning külalisi võõrustas pastor Rita Rüsse. Nõupidamise avasõnad lausus Lääne-Harju praost ja Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu, kes on ühtlasi Kohila vallavolikogu esimees.
Ühtegi eesmärki, kuhu päeva lõpuks jõuda, ei olnud ning samuti ei allkirjastatud kokkuleppeid. Tegemist oli vabas õhkkonnas mõtetevahetusega. Kohal olid ka külalised. Päeva esimese ettekande pidas Märjamaa naabervalla Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, kes kõneles oma valla näitel haldusreformi kulgemisest. 2017. aastal ühinesid seal viis valda, et moodustada uus Lääne-Nigula omavalitsus, mille keskus asub Taeblas. Lõhmus rääkis ka turismist ning programmist “Teeliste kirikud”, mille ajal on suvel pühakodade uksed avatud, et huvilised saaksid tulla neid uudistama. Lõhmus tõi välja, et nende vallas on kõige populaarsemad Kullamaa ja Nõva kirik, kus käib enim külastajaid.
Saaremaa
Väga olulise teemana tuli kõne alla kirikute kindlustamine õnnetuste vastu. Muidugi oli see inspireeritud hiljutisest tulekahjust Pariisi Jumalaema kirikus. Kas Eestimaa pühakojad on selliste õnnetuste vastu kindlustatud? Mikk Lõhmus rääkis Lääne-Nigula valla näitel, et iga kord, kui neil on olnud kavas valla hooneid kindlustada, on sellesse protsessi kaasatud ka pühakojad.
Nõupäeval osales esinejana ka Anti Toplaan, kes on Kuressaare Laurentsiuse koguduse õpetaja ja Saarte praostkonna praost. Ühtlasi on ta Saaremaa vallavolikogu liige ning ta rääkis sellest, kuidas läks Saaremaal haldusreform, kui ühinesid kõik senised Saaremaa kohalikud omavalitsused, mida oli kokku kaksteist.
Kaplanid
Nõupäeva teine pool oli pühendatud kaplanite tegevusele. Kaitseväge ja Kaitseliitu esindas ülempreester Aivar (Aleksander) Sarapik, politsei ja piirivalveametist oli kohal õpetaja Tuuli Raamat ning spordikaplanaati tutvustas Elina Kivinukk. Spordikaplanaat on Eestis võrdlemisi uus nähtus ning kolmapäevane ettekanne oligi selle esimene avalik tutvustamine.
Kivinukk rääkis, et spordikaplanid on populaarsed Suurbritannias, kus neid on 500-600. Kuidas spordikaplan tegutseb? Ühe võimalusena töötab ta pidevalt ühe võistkonna juures. Kivinukk sõnas, et otsibki praegu mõnda võistkonda, kelle juures praktikat läbi viia. Tegemist on Eestis värske valdkonnaga ning spordikaplanaat on alles loomisel. Ka see termin ise ei ole veel väga levinud, kuid vaikselt kogub populaarsust. Praegu leiab selle kohta kõige rohkem infot Facebooki vahendusel, kus on olemas eraldi leht Spordikaplanaat Eestis.
Vajalik sündmus
Pärast haldusreformi jäi vallajuhtide ja koguduste ühise nõupäeva formaat üheks aastaks soiku, kuid nüüd on see uuesti ellu äratatud. EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk rääkis, et tegemist on vajaliku sündmusega. Ta meenutas, et nii tema kui ka Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu on nendel päevadel osalenud päris algusest peale, kui neid korraldas veel kunagine Rapla maavanem Kalle Talviste. Vaatamata läbiviidud haldusreformile on kiriku pool jäänud samaks.
Kuke sõnul on oluline, et nii koguduste kui ka valdade juhid teaksid üksteist ning teaksid samuti, mis on teise poole ootused ja soovid. “Need nõupäevad on kenasti toimunud ning mina näen küll, et nad võiksid ka edasi toimuda. Kiriku taha ei jää nende toimumine kindasti,” sõnas Kukk. Sama mõtet toetas ka EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet. “Neid üritusi on kindlasti vaja, olen poolt, et need jätkuksid,” sõnas ta.
“See on kindlasti vajalik. Igasugune suhtlemine nii inimeste tasandil kui ka kohalike omavalitsuste ja koguduste vahel on kindlasti oluline. Me tegeleme samade inimestega ning selles osas on meil palju kokkupuutepunkte. Võib-olla igal aastal ei õnnestu nõupäevad ühtemoodi, aga eks aeg annab arutust. Leian, et need on vajalikud ja seda traditsiooni tuleks jätkata,” rääkis EELK Hageri Lambertuse koguduse õpetaja Jüri Vallsalu.
