Siim Jõgis
Hiljutine Jumalaema kiriku tulekahju Pariisis on ka Eestis pannud küsima, kas ja kui palju on siinsed pühakojad tulekahjude vastu kindlustatud. Sama teema tuli esile ka kolmapäeval, 17. aprillil Järvakandis Raplamaa koguduste ja kohalike omavalitsusjuhtide ühisel nõupäeval.
Inspiratsiooni andis selleks Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse ettekanne, kes rääkis oma valla praktika näitel, et oluliste hoonete kindlustamisse on kaasatud ka kohalikud pühakojad. Ta tõi välja, et see võimaldab saada kokkuvõttes soodsama hinna. Tõsi on, et kui mitte kõik, siis vähemalt paljud Raplamaa kirikud on selliste õnnetuste vastu kindlustamata.
EELK Hageri Lambertuse koguduse õpetaja Jüri Vallsalu rääkis, et tema kirik ei ole kindlustatud. Küll aga on mõtted liikunud selles suunas, et see tuleb ära teha. Ta lisas, et on seda arutanud ka Kohila vallavanema Heiki Hepneriga ning see on teema, mille võiks arutluse alla võtta. Kui tulevikus peaks Mikk Lõhmuse väljakäidud variant teostuma, siis ütles Vallsalu, et kogudus on kindlasti valmis oma osa ise tasuma.
EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet ütles, et ka tema kirik ei ole kindlustatud. Ta lisas, et kuigi koguduse juhatus ei ole veel kogunenud, et seda teemat arutada, meeldis talle Mikk Lõhmuse väljatoodud näide igal juhul. Samas lisas Toomet, et probleem võib üles kerkida ka seoses sellega, et kindlustusettevõtetel puudub kogemus pühakodade hindamisel.
EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk rääkis, et kuigi Eesti kirikutes on tulekahjusid tulnud ette vähe, on neid Soomes olnud rohkem ning kirikuhoonete kindlustamine on kindlasti oluline teema. Kiire pilk ajalukku toob välja, et ka Rapla kirikut on tabanud tulekahju. See juhtus Põhjasõja ajal 18. sajandil, kui Rapla kirik põles müürideni maha ning sellele järgnes 1738. aastal põhjalik renoveerimine.
Kukk rääkis, et tänapäeval on Rapla kirik kindlustatud osaliselt, kuid mitte täielikult. Pühakodade kindlustamine tuleb tema sõnul lähiajal arutluse alla. Üks võimalus seda teemat käsitleda avaneb juba 30. aprillil, kui Järva-Jaanis toimub EELK 30. kirikukogu 4. istungjärk.
