Mari Tammar
Raplamaal on au XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuld võõrustada 7.-8. juunil. Tule hoidmise korra annab Raplamaale üle Läänemaa, meie omakorda anname tule Pärnumaale. Tuli väisab neil päevadel kõiki valdu ja teeb Raplamaale peaaegu et ringi peale. Tuleteekonna Raplamaa koordinaator on Raplamaa rahva-kultuurispetsialist Triinu Ülemaante.
Esimest korda toimus laulupeotule üle-eestiline tulemine maakondadesse 1969. aastal seoses laulupeo saja aasta juubeliga. Seega saab tänavu tuletulemise traditsioon 50-aastaseks.
„Tule tulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka,” võib lugeda laulu- ja tantsupeo kodulehelt. Sellest joonduvalt on maakondades kokku pandud ka tuleteekond ja seda palistavad sündmused. Selles osas, milliseks kujundada tule marsruut, andis laulu- ja tantsupeo sihtasutus maakondadele vabad käed. Küll anti omalt poolt soovitus tunnustada selle käigus tänaseid rahvakultuurikandjaid ning mälestada juba meie seast lahkunuid. Selliseid tunnustamis- ja mälestamismomente Rapla maakonnas ka on.
Tuleteekonna ja sündmuste kava pani Triinu Ülemaante kokku koostöös maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoniga. „Seal on iga valla esindajad. Tahtsin seda kohalikku kätt, kes teab ja aitab piirkondades tuleteekonda suunata. Vallaesindajad on andnud tuleteekonnale väga toreda panuse,” kommenteeris Triinu. Samuti rõhutas ta seda, et kunagi varem ei ole laulu- ja tantsupeotuld nii palju maakonnas näha saanud kui sellel korral.
„Minu mõte oli kohe algusest peale see, et kõikidest valdadest peab tuli läbi käima. Meil on kaks päeva ja me jõuame selle jooksul seda vabalt teha. Panime esmalt paika, et vallakeskused peavad raudselt ühed läbitavad punktid olema. Sealt edasi tuli ülejäänud teekond juba väga loomulikult,” ütles Triinu. Samuti võtsid nad eesmärgiks suuri maanteid võimalusel vältida ja sõita tulega mööda väiksemaid teid ja maakohti. Igalpool küll peatusi ei tehta, ent pidulik tuli sõidab neist siiski läbi.
„Kui ma esimest korda tuleteekonda läbi sõitsin, olin väga vaimustuses Keava mägedest. Ma polnud seal kunagi varem käinud,” ütles Vigalast pärit Triinu, kes on tänaseks teekonna läbi sõitnud juba kaks korda. Tema on see, kes saab ka tulele ja seda saatvale kaaskonnale ja tehnilisele meeskonnale Raplamaal teejuhiks.
„Tuli sõidab maakonnas näiteks uunikumi sõiduautoga. Kohilas kasutatakse saja-aastast autot, mis on vanim liiklusregistrisse kantud auto. Seda saadab orkester lahtise bussiga. Loomulikult liigutakse tulega ka jalgsi. Näiteks Kehtnas kasutatakse teatetantsu põhimõtet. Nii Kehtnas kui ka Vigalas kasutatakse vabatahtliku päästekomando autosid. Samuti kasutatakse külgkorviga mootorratast, vana villist, hobuvankrit, traktorit ja paati,” loetleb Triinu erinevaid sõiduvahendeid, millega tuli maakonnas liigub.
Kuna Vigala inimeste jaoks on väga oluline Vigala jõgi, mõeldi seal, et pannakse tuli üht osa teekonnast läbima paadis. „Meil on Vigalast pärit selline tore neiu nagu Jaanika Kuusik, kes on suurel peol mudilaskooride üks liigijuhte. Tiduvere külast, kust Jaanika pärit on, pannakse tuli paadiga laululava poole teele. Jaanika hoiab paadis tuld, kui tuli allavoolu Vigala lauluväljaku suunas sõidab. Tuli maabub väga tähendusrikkas kohas. Seal, kus on Vigala Sassi ohvrikivi ja kus talvel oli salapärane Vigala jääratas. Samuti on seal lähedal hiis ja Vigala Hard Rock Laagri toimumispaik,” jutustab Triinu.
Kui uurin Triinult, milline on tuleteekonna kõige magusam rosin, ütleb ta, et seda on väga raske öelda. „Oma võlu on väikestel kohtadel. Näiteks käisin esimest korda Adilas ja usun, et sealne külaselts võib teha tulele toreda vastuvõtu. Samas, kui inimesed mujale ei jõua, võiksid nad osaleda vähemalt suuremates keskustes toimuvatel sündmustel ja pidudel. Kindlasti kujuneb eriliseks sellesuvine memme-taadi pidu, mida samuti laulu- ja tantsupeo tuli külastab,” ütleb Triinu.
„Tule tulemine on alati väga emotsiooniderohke ja võimsaid elamusi pakkuv suursündmus. Sel korral maakonnast maakonda liikudes tekib väga paljudel inimestel võimalus tuletulemisest isikliku pühendumise kaudu osa saada. Loodame väga, et laulu- ja tantsupeo tuleteekonna korraldamine on maakondadele meeldiv võimalus oma identiteedi tutvustamiseks ning on heaks võimaluseks kodupaiga kultuuriloo (taas)avastamiseks,” võib lugeda laulu- ja tantsupeo kodulehelt, kust leiab ka kaardirakenduse, kus üle-eestilise tuleteekonnaga tutvuda.
Tuleteekond algab 1. juunil Tartust.
Vaata kaarti suuremalt SIIT
