Mihkel Kukk, õpetaja
Tänavu sügisel saab Rapla kiriku suursugune ja kaunikõlaline kontsertorel 80-aastaseks. See Haanja orelimeistrite vendade Kriisade üks suuremaid ja ühtlasi viimaseid enne II maailmasõda ehitatud instrumente pühitseti 3. septembril 1939. aastal. Päev varem kirjutasid uue oreli vastuvõtuaktile alla professor August Topman, Verner Mühlen ja Hugo Lepnurm, kes andsid vastvalminud pillile väga hea hinnangu.
Tollal vaid 24-aastane Tallinna konservatooriumi oreliõppejõud Hugo Lepnurm andis uuel orelil ka esimese kontserdi.
7. septembril 1939 kirjutas ajaleht Eesti Kirik Rapla kiriku uue oreli pühitsemisest järgmiselt: ”Kaunil päikesepaistelisel pühapäeva hommikul voolas rahvast hulgana Rapla kiriku poole ja kui kirikukellad kuulutasid jumalateenistuse algust, täitus suur päikesekiirtest ja pidulikult säravatest elektrituledest valgustatud jumalakoda tulvil palvetajaist. Vaimulike, piiskopliku vikaari Artur Soomre, õpetajate Anton Eilarti, Joosep Liivi, Heino Mälgu ja Friedrich Uuspõllu altarisse ilmudes tervitas palvetajaid Rapla kihelkonna ühendatud kooride laul härra Johannes Raudmäe juhatusel.
Laulukoor koosnes üle 200 lauljast, kõik Rapla oma koguduse liikmed. Alguslaul lauldi ilma orelita, millele järgnes piiskopliku vikaari Artur Soomre pühitsemiskõne ja teistelt vaimulikelt vastavad piiblisalmid. Pühitsemistalituse järel kõlas uuelt mõnusalt orelilt Ludwig van Beethoveni vägev „Kõik taevad laulvad”. Hardumuses kuulas kogudus uue oreli sütitavaid helisid, kus võimsus vaheldus õrnusega. Hoogne sõnadelt ja viisilt, ühtlane koguduse laul „Mu jõud, sind tahan armastada” tõendas Rapla koguduse suurt kirikulaulu armastust ja laulule andumust. On tõde, et Rapla kogudus laulab hästi vabalt, puhtalt, heliseva häälega, kindla rütmiga ja selge diktsiooniga.
Tuhandete palvetajate ühine laul tuli tõesti kui ühest suust ja ühest hingest. Sama ühtlane ja haarav oli ka Rapla koguduse suure ühiskoori laul. Sütitava jutluse pidas EELK Kirikumuusika Sekretariaadi esimees, Nõmme Rahukoguduse õpetaja Anton Eilart. Orelil mängis Rapla kogudusest võrsunud professor August Topman. Pidulikule jumalateenistusele järgnes suurem kontsert.”
Praegune orel on Raplas kolmas. Esimese pilli ehitas vanasse kirikusse kohalik köster Ludwig Johann Karell 1841. aastal. See asendati aastal 1878 Saksamaalt Ladegasti firmalt tellitud oreliga, mis viidi hiljem üle ka uude kirikusse ja teenis seal kogudust kuni 1939. aastani. Rapla uue oreli ristiisaks peetud Kabalast pärit professor Topman, kes koostas pilli dispositsiooni ehk registrite ja tämbrite valiku, korraldas selle saamise nimel mitme aasta jooksul kontserte, laulupäevi ja muid tuluõhtuid. Rapla orelil on 2 manuaali, pedaal ja 28 helisevat registrit ning maksis tollases vääringus 12 700 Eesti krooni. Tegemist oli üldrahvaliku ettevõtmisega, milleks väga paljud inimesed oma osa andsid. Ainuüksi Jaan Tief Kehtnast oli oma testamendis pärandanud oreli heaks 500 krooni.
Kuigi meie 80-aastane orel on tänu pidevale hooldusele püsinud heas mängukorras, oleme seadnud eesmärgiks teostada sellel aastal suurem remont, mis sisaldaks nii oreli lõõtsa kapitaalremonti, kulunud releemembraanide väljavahetamist, aga ka mängupuldi ja mängumehhanismide ning kogu vilestiku korrastamist. Töö orienteeriv maksumus on 10 000-15 000 eurot. Eelmise aasta jõuluõhtu jumalateenistuse sihtkorjandus oreli kordategemiseks andis seemnena üle 1500 euro, millele ootame lisapanust kõigilt Rapla koguduse liikmetelt ja oma kogukonna inimestelt. Koguduse arveldusarve SEB pangas on EE591010802000887000, millele palume lisada märksõna „orel”. Kogu suve kolmapäeva õhtuti kell 20 toimuvad Rapla kirikus oreli 80. sünnipäevale pühendatud muusikaõhtud. Tere tulemast!
