Siim Jõgis
Eesti jalgpallikoondisel seisab ees kaks tähtsat mängu Euroopa meistrivõistluste valikturniiril. Esmalt minnakse laupäeval, 8. juunil Tallinnas vastamisi Põhja-Iiri rahvusmeeskonnaga ning mõned päevad hiljem võetakse mõõtu neljakordse maailmameistri Saksamaaga. Üks ülioluline lüli Eesti koondise juures on läbi ja lõhki Raplamaa mees Janno Kivisild (41).
Ta on koondise abitreener. Seda tööd on ta teinud viimased kakskümmend aastat alates ajast, kui peatreener oli veel islandlane Teitur Thordarson. Üks väike vahe on sellel ajal siiski sisse tulnud. Aastatel 2006-2007 oli ta mitte Eesti, vaid Kasahstani koondise ja sealse tippklubi FC Astana abitreener.
Sündinud on Kivisild Kohila vallas Vilivere külas. Esimesed mälupildid pärinevad tal siiski sellest ajast, kui ta juba Raplas elas. Keskhariduse omandas tulevane jalgpallitreener Vesiroosi gümnaasiumis ning lõpetas selle 1995. aastal. Kooli ajal mängis ta Rapla spordikoolis Rein Kadarpiku käe all korvpalli. Samast treeninggrupist kasvas välja ka endine Eesti koondise mängija Andre Pärn.
Korvpalli kõrval oli Janno Kivisilla jaoks alati lähedane ka jalgpall. Tema isa Tiit Kivisild on terve elu jalgpalliga tegelenud. Tema on ka üks neist, kes pani aluse Rapla JK-le Atli. Kooli ajal suutis Janno Kivisild jagada end kahe spordiala vahel ning tegeles ühel ajal nii korvpalli kui ka jalgpalliga. Mõlemat ala võttis ta tõsiselt, kuid pisike eelis langes korvpallile, sest sellega oli ta tegelenud alates neljandast klassist. Jalgpalli mängis Kivisild Rapla JK Atli rivistuses. Mingisugust seost tal Kehtna jalgpallikooliga ei olnud.
Pärast Vesiroosi gümnaasiumi lõpetamist 1995. aastal jätkus hariduse omandamine Tallinna Ülikoolis kehakultuuri erialal. Eraldi jalgpallitreeneriks seal küll õppida ei saanud, kuid õpingute ajal tekkis Kivisillal kontakt Eesti jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlakuga.
“Kui ma Tallinnasse õppima asusin, tunti huvi, kas ma oleksin valmis jätkama tegevust jalgpallis ning proovima kätt noortetreenerina,” meenutas Kivisild. Teadmine tema soovist jalgpalliga jätkata jõudis Aivar Pohlakuni tõenäoliselt treener Zaur Tšilingarašvili kaudu, kes oli olnud Rapla JK Atli treener ning liikus sealt FC Flora süsteemi.
Kivisillal avaneski võimalus alustada õpingute kõrvalt tööd FC Flora noortetreenerina ning noormees haaras sellest kinni. Kõik see juhtus 1996. aastal. “See elukool, mille ma esimestel aastatel Zauri kõrvalt sain, on hindamatu. Meil oli palju treeninguid ja õpilasi. Minu jaoks oligi õpingute kõrval ainult jalgpall,” rääkis Kivisild. Zaur Tšilingarašvili ning Janno Kivisilla koostöö jõudis lõpule 1999. aastal. Siis otsis toonane Eesti koondise peatreener Teitur Thordarson enda kõrvale uut abitreenerit. Mingil põhjusel osutus selleks just Janno Kivisild, kes oli toona alles oma varajastes kahekümnendates ning oleks vanuse poolest võinud olla vabalt ka mängija.
Eesti koondise abitreener oli ta augustist 1999 kuni 2005. aasta lõpuni. Kohe 2006. aasta alguses siirdus ta Kasahstani ning sealt tagasi tuli ta 2007. aasta esimeses pooles. Tagasi Eesti koondise abitreeneriks siirdus Kivisild 1. juulil 2007 ning täidab seda ametit tänase päevani. Seega on viimased kakskümmend aastat olnud rahvuskoondistega tegelemine üks osa nii tema tööst kui ka tervest elust.
Kasahstan
Peatreenerina on Kivisild kätt proovinud ühe hooaja. Aastal 2005 juhendas ta FC Florat, kuid kõige edukamalt see just ei läinud. Flora lõpetas meistriliigas neljandana ning peatreener astus tagasi. Sealt edasi saigi alguse seos Kasahstani jalgpalliga. Sinna võttis Kivisilla kaasa Arno Pijpers, kellega oli kujunenud hea koostöö sellest ajast, kui mõlemad Eesti koondise juures töötasid.
“Ma arutasin seda oma toonase elukaaslase ja nüüdse abikaasa Kristiga, et kuidas Kasahstani kolimine päriselt välja võiks näha. Samas olin ma ainulaadses olukorras, sest ükski Eesti jalgpallitreener polnud varem saanud võimalust töötada mõne välisriigi rahvuskoondise juures. Nägin võimalust saada kogemusi uue nurga alt ja tegelikult need osutusidki hindamatuks,” rääkis Kivisild.
Üks asi on töötada tuttavate inimestega kodumaal, kuid hoopis midagi muud on teha sama tööd võõras kultuurikeskkonnas. Siiski läks kohanemine üsna kiiresti ning seda näitavad ka tulemused. Paralleelselt tööga koondises juhendasid Pijpers ja Kivisild ka Kasahstani kõige edukamat klubi FC Astana. Klubiga tuldi isegi riigi meistriks, ent karikafinaalis tuli kahjuks vastu võtta kaotus. Seega on Kivisild ainuke Eesti jalgpallitreener, kes saab öelda, et ta on tulnud Kasahstani meistriks.
Töö käis nii inglise kui ka vene keeles. Valdav osa mängijatest said inglise keelest aru, kuid vaja läks ka vene keelt. Seda õppis Kivisild usinalt juba kooli ajal. “Kuskil kuklas tiksus mõte, et vene keel on oluline, see tuleb selgeks saada,” rääkis ta. Nüüd ei ole Kasahstani jalgpalliklubid enam kaugeltki Euroopa nõrgemate seas. Äsja lõppenud hooajal mängis FC Astana UEFA Euroopa liiga alagrupiturniiril. Muide, Kasahstan kuulub Euroopa, mitte Aasia jalgpalliliitu, kuigi suurem osa riigist kuulub geograafiliselt just Aasiasse.
Oma kontaktid on Kivisillal säilinud sealse jalgpalliliiduga tänaseni. Kasahstani jalgpalliliigas mängib praeguse seisuga kaks eestlast – Sergei Zenjov ja Artjom Dmitrijev. Tegelikult on terve riik teinud viimastel aastatel suure sammu edasi. Viimane suur uudis, mis sealt tuli, kõneles sellest, et tänavu märtsikuus muudeti riigi pealinna nime. Seni kandis see nime Astana, uueks nimeks sai Nursultan. Eks ikka oma pikaaegse presidendi Nursultan Nazarbajevi auks. Nursultan Nazarbajevi lapselaps Aisultan Nazarbajev on ka ise suur jalgpallifänn. Sel ajal, kui Kivisild Kasahstanis treenerina töötas, oli Aisultan 14-15-aastane noormees ning osales Kivisilla juhendatud treeningutel ja käis kaasas ka reisidel.
“Kui me olime Türgis treeninglaagris, tuli ka Aisultan sinna. Mäletan, et tal oli oma turvamees kaasas. Ta oli suur-suur jalgpallisõber ja tegi meie treeningutel mingeid harjutusi kaasa,” rääkis Kivisild. Kogemuse võrra rikkamana tuli ta Kasahstanist tagasi 2007. aastal ning asus taas Eesti koondise abitreeneriks.
Abitreeneri ülesanded
Tegemist oli Eesti jalgpallis keerulise perioodiga. 2008. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksari ei alanud just kõige paremini ning toonane peatreener hollandlane Jelle Goes astus tagasi. Teda asendas 2007. aasta juulis taanlane Viggo Jensen, kuid ka tema juhtimine ei osutunud edukaks ning nii sai 2007. aasta novembris Eesti koondise peatreeneriks Tarmo Rüütli. Kõiki neid keerdkäike vaatas Kivisild pealt abitreenerina.
Teitur Thordarson, Tarmo Rüütli, Arno Pijpers, Jelle Goes, Viggo Jensen, Tarmo Rüütli teist korda, Magnus Pehrsson ja Martin Reim – Kivisild on töötanud koos kõikide nende koondise peatreeneritega. Aga kas tal on ka endal ambitsiooni olla peatreener?
“Ütlen ausalt, ma ei ole selle peale mõelnud. Oma kogemustelt ja teadmistelt olen tänasel päeval kasulikum abitreenerina,” sõnas ta. Eesti koondisel on tegelikult kaks abitreenerit. Kivisilla kõrval teeb seda tööd ka Andres Oper. Mõnes mõttes on nende ülesanded sarnased, kuid samas on ka rollid ära jagatud.
Tippjalgpallis toimub selge spetsialiseerumine. Kõik ei saa olla tugevad igas valdkonnas. Eriti selgelt jagunevad rollid mängu ajal ning vahetult enne seda. Mängijate valik, taktika valik, vahetuste tegemine – abitreeneri ülesanne on olla nõuandjaks peatreenerile. Temale langeb lõplik vastutus. Kivisild tõdes, et arvamused võivad kohati kardinaalselt erineda ning nende üle vaieldakse ja vajadusel ollakse ka kriitilised, kuid lõpuks otsustab ikkagi peatreener.
Kui minna konkreetsemaks, vastutab Andres Oper koondisemängudel standardolukordade eest. Kivisild jälgib, millise koosseisuga tulevad mängule vastased ning ega seal suuri üllatusi ole. Üks ülioluline komponent on kella jälgimine. Ka seda teeb Kivisild. Tänapäeval, kui jalgpalliülekannete vastu on meeletu huvi, ei saa mäng lihtsalt alata minutitki hiljem. Kõik peab käima täpselt kella järgi. Soojendused ja kõik mängueelsed rutiinid peab saama tehtud õigel ajal. Kui kohtunik annab avavile, jälgib Kivisild esimese viieteistkümne minuti jooksul põhiliselt vastaste tegevust. Kas nad mängivad vastavalt meie prognoosile? Millised mustrid nende mängust välja joonistuvad? Samal ajal on ta ühenduses ühe inimesega, kes vaatab mängu kõrgemalt astmelt tribüünil.
See on tippjalgpallis üks uuemaid täiendusi. Kaks-kolm aastat tagasi polnud see veel lubatud, kuid infotehnoloogia murrab jõuliselt peale ning nüüd on sellisele tegevusele antud roheline tuli. Ülevalt tribüünidelt saab mängust parema ülevaate ning need taktikalised nõuanded jõuavad mängu käigus raadioside kaudu Janno Kivisillani. Samal ajal on Andres Operil raadioside fitness-treeneri ja doktoriga. Niipea kui väljakul mõne mängijaga midagi juhtub, jõuab see info Operini. Vastused tuleb leida võimalikult ruttu. Kas vigastada saanud mängija vajab vahetust? Kas keegi tuleb saata sooja tegema? Kiire raadioside aitab kokku hoida väärtuslikke sekundeid.
Side Raplamaaga
Muidugi käivad mõttemängud (inglise keeles mind games) juba enne seda. Koondisemängude puhul jõuavad meeskondade algkoosseisud avalikkuse ette 75-90 minutit enne avavilet. Kivisild tõdes, et isegi kui koosseisud saavad avalikuks, ei tasu teleekraanile joonistatud taktikat uskuma jääda. Või vähemalt tuleb seda võtta teatava koefitsiendiga. Tegelikku taktikat ja mängijate asetust hoiavad treenerid kiivalt enda teada, kuni pall mängu pannakse. Seda kõike võib arvesse võtta, kui jälgida eesootavaid koondisemänge. 8. juunil võõrustatakse A le Coq Arenal Põhja-Iirit ning 11. juunil mängitakse võõrsil Saksamaa vastu.
Võimalusel jälgib Kivisild ka Raplamaa jalgpalli käekäiku. Ise mängib ta Raplamaa JK rahvaliiga võistkonnas. Muide, ta on ka juhendanud Raplamaa koondist, kui peetakse iga-aastaseid Eesti maavõistlusi. Tugevat sidet oma kodumaakonnaga tunneb ta enda sõnul jätkuvalt. Eriti arvestades, et ta elab koos oma perega Märjamaal ning sõidab iga päev kodust tööle ja tagasi. Alles hiljuti valis Märjamaa vald oma kõige sportlikumaks pereks just perekond Kivisilla. Seega võib julgelt öelda, et Janno Kivisilla näol on tegemist läbi ja lõhki Raplamaa inimesega – sündinud Viliveres, üles kasvanud Raplas ning nüüd elab Märjamaal.
