Järgmisest õppeaastat on plaanis Rapla gümnaasiumis avada eraldi mittestatsionaarse õppe grupid, kuhu oodatakse õppima täiskasvanuid, kellel on varem mingil põhjusel haridustee katkenud. Õpe toimub kaks korda nädalas, millele lisandub vajaduspõhine veebiseminari päev. Õppida saab gümnaasiumi astmes 10.-12. klassini.
„Ootame mittestatsionaarsesse õppesse täiskasvanud õppijat, kes ei ole omandanud keskharidust, kes näiteks kasvatab kodus lapsi või käib juba tööl,” selgitab Rapla gümnaasiumi õppekorraldusjuht Mari Palu ja lisab, et õppimiseks on loodud paindlikud võimalused.
„Õppetöö toimub kahel päeval nädalas neljapäeval ja reedel. Päev algab kell 9 ja lõppeb orienteeruvalt 17.30. Päeva keskel on lõunapaus. Kokku on ühel õppepäeval kuus tundi, mille pikkus 75 minutit,” räägib Palu ja lisab, et mittestatsionaarsel õppel on oma päevakava ja tunniplaan ning koos statsionaarses õppes olevate õpilastega ei õpita.
Lisaks kahele õppepäevale on ka veebiseminari päev, millest õppija saab osa võtta, et korrata ja kinnistada koolipäevadel õpitut.
Kooli täiskasvanuhariduse koordinaator Helje Mendel ütleb, et õppekorraldust kokku pannes on lähtutud rütmist, mis võiks täiskasvanud õppijale sobida. Õppetöö toimub viienädalaste tsüklitena. Tsüklite vahele jääb nädal, mil tunde ei toimu. Vajadusel saab siis teha järeltöid, leppida kokku konsultatsiooniaegu, sooritada kursusetöid jms.
Kooliaasta algab sisseelamiskursusega, kus tutvutakse veebilahenduste, koolimaja, õppekorralduse ja grupiga. Koolijuht Sirje Kautsaar selgitab, et iga õppuriga analüüsitakse läbi ka tema stardipakk ehk millised on tema hetketeadmised ja kas ta vajaks kuskil järeleaitamist. Eksamiained algavad sissejuhatava kursusega, mille läbimisel on kergem asuda gümnaasiumi materjali kallale. Igale õppurile määratakse ka mentor, kes aitab tal õpirajal püsida.
Üheks lisaväärtuseks, mida Rapla gümnaasium oma õppuritele pakub, on valikainetenädal, mil terve nädal tegeletakse ühe ainega. Just praktilised ja kutsesuunitlusega valikained on täiskasvanud õppijale hästi sobivad. Kui täiskasvanu tuleb õppima, on tal võimalus kasutada ka VÕTA programmi. „See tähendab, et kui õppuril on eelnev töö- või õpikogemus, saab ta osalt täita õppeprogrammi juba eelnevalt omandatuga,” räägib mittestatsionaarse õppe nõustaja Leaanyka Leisson.
Uus õpikeskkond ja uued meetodid
Koolijuht Sirje Kautsaar tutvustab, et koolis on avatud õpikeskkond ning õpetamisel lähtutakse uuenenud õpikäsitlusest. Selle aluseks on ennast ise juhtiv õppija ehk õppur on ise see, kes end distsiplineerib ja otsuseid langetab.
Samuti on koolis kaasaegsed õpperuumid ja õppevahendid. „Me toetame ka väljaspool klassiruumi õppimist ning ruumid on planeeritud nii, et neid saab vajadusel ümber tõsta. Lisaks on meil spetsiaalsed rühmatööklassid ning uued õppemeetodid ja -vahendid, mis annavad uusi võimalusi kogemusõppeks ja ise katsetamiseks” räägivad Palu ja Kautsaar.
„Õppima asuda saab mittestatsionaarsesse õppesse aastaringselt, ent õppeaasta algus on planeeritud augustikuu lõppu. Sisseastumiseks on erinevaid võimalusi. Võib tulla vestlema, kooliga tutvuma ja arutama seda, kust oleks mõistlik õppetööd alustada. Teine võimalus on täita kodulehel kirjalik avaldus,” selgitab Leaanyka Leisson.
Mari Palu julgustab kõiki, kellel vähegi edasiõppimise mõte peas on, tulla vestlema ning julgelt ka helistama, kui küsimusi on.
„Edasiõppimine avardab töövalikut, annab enesekindlust ning avab ka uusi õppimisvõimalusi,” ütleb Sirje Kautsaar ning lisab, et kõik katkenud haridusteega inimese lähedased võiksid julgustada neid õpinguid jätkama.
„Meie õppekorraldus lähtub õppuri võimalustest ja vajadustest ja me oleme avatud leidma õppuriga koos talle sobivaid lahendusi,” ütleb koolijuht kokkuvõtteks.
