Helerin Väronen
Jaanipäev ja suvised pidustused suurendavad roolijoodikute hulka teedel. Ka sel aastal on linnatänavatel näha reklaame, mis kutsuvad üles alkoholi tarvitanud lähedasi autorooli mitte lubama.
Rapla politsei piirkonnavanem Jaan Sildoja andis jaanipäevaks soovituse, et agaramad võtavad joobes peaga sõita soovijalt võtmed käest, kuid kui seda ei õnnestu teha, siis tuleb olukorrast teavitada politseid. Kui anda numbrile 112 teada auto number ja kirjeldus ning liikumise suund, siis on politseil lihtsam joobes juhti tabada ning liiklusest kõrvaldada.
„Paraku on nii, et inimesed ikka istuvad alkoholi tarvitanuna rooli. Sinnamaani pole me veel jõudnud, et igaühel oleks see teadmine, et ei sõida, kui oled alkoholi tarbinud,“ sõnas Sildoja ja lisas, et tegemist on iga-aastase teemaga, mida vaja inimestele meelde tuletada.
Statistika ei näita, kas aastatega on roolijoodikute arv vähenenud. „See arv näitab tegelikult politsei tööd, ehk kui aktiivselt me tööd teeme. Statistilisi numbreid on küll tore vaadata, et kui palju on roolijoodikuid avastatud ja liiklusest kõrvaldatud, kuid teisalt on see kurb ja täielikku pilti me sellest ei saa, see on vaid jäämäe nähtav osa.“ Erinevad kampaaniad, näiteks selge grupijuhi oma, on politsei arvates vägagi teretulnud ja Sildoja soovitas neil, kel endal sisemist tahtmist ja motivatsiooni, nii jaanipäeval kui ka muul ajal kaineks grupijuhiks hakata.
Mida soojemad on ilmad, seda suuremad kipuvad olema ka autode kiirused. Statistiliselt on tõestatud, et maist septembrini kiputakse gaasipedaali rohkem vajutama. Alles nädalavahetusel sai Raplamaal liiklusõnnetuses inimene surma ja üheks põhjuseks võis olla liigne kiirus. „Kiirustada ei maksa, pigem sõita enda oskustele ja teeoludele vastavalt ja jõuda sihtpunkti turvaliselt, kui et sõita 10 km lubatust kiiremini,“ sõnas Sildoja. Näiteks hommikul Tallinna poole sõites on näha, et möödakihutajatega ollakse lõpuks ikkagi esimese foori taga koos.
Peale kiiruse ja alkoholi on kolmandana oluline nii jaanipäeval kui ka muudel pidustustel laste ja noorte ohutus. Noorsoopolitseinik Kristel Põhjala paneb vanematele südamele, et nad ikka teaks, kus viibivad nende lapsed, ka need, kes vanuse järgi peaaegu täisealised. Oluline on teada, kellega koos noor välja läheb, et juhul kui enda last telefoni teel kätte ei saa, saaks kontakti mõne tema kaaslasega. Kuigi enamasti liigutakse väljas pundis, on ka juhtumeid, kus noortel lastakse pidutseda kellegi vanemate juures, niimoodi on järelevalve olemas.
Kuigi Sildoja sõnas, et noorte alkoholitarvitamisele on keeruline kätt ette panna ja ikka leitakse moodus alkoholi hankimiseks, lisas Põhjala, et vanemad ise ei peaks soodustama noorte alkoholitarbimist. Paraku on politsei pidanud ka oksendavaid noori kiirabisse maoloputust tegema viima. Noortele endile panevad nii Põhjala kui ka Sildoja südamele, et nad julgeksid abi kutsuda, kui on näha, et keegi on liigselt alkoholi tarvitanud ja vajab abi. Noortel on tihtipeale sellises olukorras hirm, et mida nende endiga võidakse teha. Kuid hirm trahvi (mida tegelikult esmase vahendina ei rakendata) või hukkamõistu ees ei tohi kunagi üles kaaluda võimalust, et abi kutsumata jätmine lõpeb kellegi surmaga.
Kokkuvõttes loodab politsei, et seekordsed jaanipäevapidustused mööduvad rahulikult ja sõbralikult, ilma liigse kiirustamise, alkoholi ja vägivallata.
