Siim Jõgis
Võidupüha tähistamine on olnud tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega alates 1934. aastast. Tänavu toimub 23. juunil võidupüha paraad Tartus ning lisaks sellele maakaitsepäevad igas Eesti maakonnas. Raplamaal on maakaitsepäev pühapäeval, 23. juunil Kehtna kutsehariduskeskuse lähiümbruses.
“Meie soov on tuua jõustruktuurid inimese kodukohta ja näidata, et need ei ole kaugel ja ei tee mingit asja omaette, vaid me oleme kõik osa rahvast ja rahvas peab end tundma turvaliselt kõikjal, olgu selleks siis Kehtna, Kohila, Järvakandi, Rapla või mõni muu koht,” rääkis Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Valjo Tooming.
Ettevalmistustööd maakaitsepäeva õnnestumiseks said alguse juba märtsis. See on tavapärane, et aastate lõikes peetakse seda üritust erinevates asulates. Näiteks eelmisel aastal toimus see Märjamaal ning tänavu Kehtnas. Muide, Kehtnas peeti viimati maakaitsepäeva 2011. aastal. Kes on neid sündmusi varasematel aastatel külastanud, teavad juba, mida oodata. Võidupüha on Kaitseliidu jaoks aasta kõige suurem avalik sündmus. Võidupühaparaadi on alates aastast 2000 korraldanud Kaitseliit.
Maakaitsepäev saab Kehtnas alguse jaanilaupäeval kell 14 võidutule saabumisega. See on üks uuendus. Varem on võidutuli saabunud maakaitsepäeva teises pooles. Seekord tuleb see kohe alguses. Võidutule toovad Tartust võidupüha paraadilt Kehtnasse Tauno Sau ja Triin Tähtla. Tauno Sau on Kaitseliidu Rapla maleva saalihokinaiskonna peatreener ning Triin Tähtla nimetati tänavu politsei- ja piirivalveameti (PPA) 2018. aasta parimaks sportlaseks.
Rapla maleva pealik major Tooming ütles, et seekordne maakaitsepäev tuleb kompaktne ja tempokas. Päeva naelaks on planeeritud erinevad jõustruktuuride demoesitlused. Neid viivad läbi nii Päästeamet, PPA kui ka Kaitseliit. Sealjuures saab Kaitseliidu demolahingu käigus tavapäraselt näha nii suitsu kui ka paukpadrunitega tulistamist. Tutvust saab teha politsei ja Kaitseliidu tehnika, varustuse ja relvastusega. “Kui tuli saabub Tartust, siis on kolm tundi aktiivset tegevust ja pärast seda saab juba mõelda jaanitule ääres istumisele,” rääkis Tooming.
Ilusa ilma korral tulevad taevast alla ka langevarjurid. Paljud Eesti langevarjuhuvilised on liitunud just Kaitseliidu Rapla malevaga, sest siin on kasutada Kuusiku lennuväli. Kui ilm jaanilaupäeval vähegi lubab, pakuvad taevast alla liuglevad kaitseliitlased kindlasti vaatemängu.
Üks lootus on ka see, et kogu üritus tekitaks külastajates huvi astuda Kaitseliidu liikmeks. “Kaitseliidu liikmeks hakkavad need, kes tahavad muuta midagi turvalisemaks. Iga õppusega õpib inimene midagi juurde ja sellega kasvavad ka tema oskused ja pädevused,” sõnas Tooming. Päevale lisab pidulikkust seegi, et tänavu möödub Võnnu lahingust täpselt sada aastat. Võnnu lahing oli 1919. aasta juunis Põhja-Lätis toimunud lahing Landeswehri ja Eesti vägede vahel. Lahingu võitis Eesti ning nüüd tähistatakse seda võidupühana. Üleriiklikult hakati seda tähistama 1934. aastal.
Valjo Tooming tõi välja, et kui keegi soovib oma tõrviku või laternaga võidutuld ka endale võtta, siis on see võimalus olemas. Sellest samast võidutulest süüdatakse jaanilaupäeva õhtul ka valdade ja külade jaanilõkked. Kehtna kohalik jaanituli saab alguse kell 19 laululava juures.
Päevakava
14.00 Võidutule saabumine, kõned ja tule jagamine
14.30 Kaitseliidu Rapla malev: langevarjuhüpped ja näidislahing
15.00 Politsei- ja Piirivalveameti esitlus
15.30 Päästeamet: tulekahju kustutamine
16.00 Segakoor Corvus
