Virve Õunapuu
Hageri muuseumi juhataja,
Hageri haridusseltsi juhatuse liige
Vastuvõtjate hulka kuulusid ettevalmistustöid teinud ja küla/aleviku ning Hageri haridusseltsi juhatuse liikmed Ingrid Raudsepp, Kadri Rütmann, Elne Tomson, Maria Saarna, Sigrid Põld ja Virve Õunapuu, kes ka giidi ülesandeid täitis. Kohal olid ka kauaaegne endine Hageri külavanem Esne Ernits ja Hageri kinomees Esper Ernits, samuti Kohila vallavanem Uku Torjus ja kultuurinõunik Aire Havakats.
Alustasime kell 10. Kepsleva Poni Kõrts – küla üks lemmikpaikadest kokkusaamisteks, kus toimuvad külapeod, sünnipäevad.
Meid tervitas peremees Rein oma kuulsas Bilbo kostüümis mandoliinimuusika saatel. Tutvustasime Bilbo leiutisi – lõkketorni, lambagrilli, puutüvest tehtud kolme kraaniga kolmejoogi nõud, eksootilist mätaskatusega kempsu. Seejärel pakuti hommikukohvi, Bilbo demonstreeris, kuidas juua kapsaviina, kuigi seekord oli klaasis rabarberimahl.
10.15. Palvemaja, kus meid tervitas puhkpillimängijate grupp. Sigrid Põld tegi lühiülevaate maja saamisloost ja põnevatest ümberehitustest-renoveerimistöödest. Vennastekoguduse liikumise sisulist poolt avas vend Agu Kaljuste. Põnev vaatamisväärsus oli mantelkorstna sisse ehitatud köök. Kogukond osaleb palvemajas toimuvatel kultuuriüritustel, olgu selleks siis teatrietendused, kontserdid, laste laagrid või nt kihelkonna ajalooraamatu avalikkusele esitlemine 2018. a suvel.
10.30. Peatus Hageris elava klaasikunstniku Tarvo Meti juures. Pesunööridel ja õuelaual tervitasid meid mitmevärvilised rõõmsad vitraažid, ja kui sellest silme ees kirjuks kiskus minema, sai mõtteid selgitada kiviringis. Salapärase kivilabürindi saamisloost rääkis kunstnik ise.
10.45. Pilguheit Hageri köstrimaja-koolimajale, kus asutati Hageri rahvahariduse ja kooli selts ning pandi alus eestikeelsele koolile Hageris, seejärel Hageri kiriku külastamine. Juba uksel tervitasid meid orelihelid. Kogukonna mõttes on oluline, et ka kogu nõukogude aja olid kirikuseintel olemas nii I maailmasõjas kui ka Eesti Vabadussõjas langenute mälestustahvlid, tõsi küll, ülekrohvituna. Taasiseseisvudes oli tarvis need vaid puhastada. Hageri kirikuõpetaja, praost Jüri Vallsalu rääkis lühidalt kiriku loost, aga ka kogudusest ja kogukonnast laiemas mõttes, seda nii kiriku oreli taastamise kui ka liturgiliste vaipade mõttes, mille autoriks meie armastatud tekstiilikunstnik Ehalill Halliste. Viies värvigammas liturgiliste vaipade komplektid olid kõik ka välja toodud, seda ei juhtu tavaliselt kunagi, sest kasutusel on ikka üks komplekt korraga.
11.00. Hageri muuseum oma traditsioonilises koosluses – ikka apteegi püsiekspositsioon ja näitused. Seekord siis näitus juubelilaulupeo auks rahvarõivastest ja laulupeoga seotud esemetest ning lugu Laine Mesikäpast, lisaks muuseumi verandal näitused – Evald Reieri sõbralikud saržid tuntud sportlastest ja raamatud, kus Hagerist ja Hageri inimestest kirjutatud on. Kuulsuste toas sai rääkida nii kirjanikest Peeter Sauterist kui ka Anton Hansen Tammsaarest ning meie kirikumõisas asunud kunstikoolist, aga ka allveelaevast Kalev ja paljust muust.
Muuseumis oli pikemalt juttu meie vaimsest ja ainelisest kultuuripärandist, aga ka looduskeskkonnast, karstist, Hageri – Sutlema – Angerja rannamoodustisest, maa-alusest jõest ja maa-alusest külakalmistust ning muinaskülast. Ka Hageri kalmuaed ja Hageris tööd pakkuvad asutused – kool, rahvamaja, raamatukogu, muuseum, hooldekodu, majaehitustehas pakkusid külalistele huvi. Muuseum on sündinud eraalgatuslikuna, saanud kogukonnale omaks ja siia kogunetakse nii kultuuri nautima kui ka uusi sündmusi planeerima. Sageli tuuakse muuseumile kaasa annetusi. See tähendab, et muuseum on kogukonnale oluline, et seda usaldatakse.
11.30. Hageri kihelkonnasauna külastamine. Saun oli parasjagu mõnusalt soe, kuid leili viskamiseks siiski jahe. Nii piirduti naiste ja meeste poole uudistamisega. Nii mõnigi külaline oli üllatunud meie sinimustvalge soojuse üle, nimelt oli just nende värvidega värvitud tavaline musta plekiga ahi. Meeste pool pakkus teisigi üllatusi. Hageri saun on kogukonna jaoks oluline, aga mitte ainult. Külastajaid käib siia kaugemaltki, nii naabrite juurest Kernust, Sakust kui ka Tallinnast, isegi üle lahe Soomest. Nii hea on Hageri saun! Hageri saunas on eksponeeritud ka Raplamaa aasta küla 2018 kingitus Hagerile. Enne saunast lahkumist sai terrassil igaüks endale Kadri Rütmanni käe all saunaviha kaasa meisterdada. Tema juhendamisel sai iga külaline just enda maitsele kohase väega viha valmis ja endaga kaasa, sidudes ühte kaseokstele lisaks erineva väe ja toimega taimi nagu põdrakanep, kõrvenõges, piparmünt, meliss jne.
11.50. Hageri rahvamaja ja koolimaja, kus meid tervitasid Hageri tantsulapsed õpetaja Riina Annilo juhendamisel, Hageri käsitöönaiste Illi Ernitsa juhendamisel sündinud lapitehnikas tööde näitus ja rahvamaja seintel eksponeeritud fotonäitus piirkonna ja küla sündmustest. Järgnes külakiigel kiikumine ja lühike küsimuste-vastuste ring.
See oli erakordselt lühike aeg end ühe küla tegemistega kurssi viimiseks. Tavaliselt kulub Hageris 6-7 tundi, aeg lausa lendab siin, nii sügav on siinne kultuurikiht, nii vaimurikkad, tegutsemislusti ja rõõmu täis on ka täna siin elavad inimesed. Nii me siis Hageris hoiame ja väärtustame oma kultuuri, hoiame kokku, tegutseme koos! Ja me ei lase end heidutada aeg-ajalt meedias kõlavatest halvustavatest lausungitest „…kusagil Kapa-Kohilas…“ või „…kultuurielukants kõrvalises kohas…“ (vt Raplamaa Sõnumid nr 26 neljapäev, 27. juuni 2019) – või oli see hoopis kiitus?
