Vivika Veski
Riigi Kinnisvara AS asub Rapla riigimaja rekonstrueerima arendusprojekti käigus, mille eesmärk on koondada avalikud teenused maakondades ühte hoonesse.
Praegu paiknevad need Raplas lisaks Rapla riigimajale aadressil Tallinna mnt 14 (endine haldushoone) veel kolmes kohas: põllumajandusministeeriumi asutused Rapla linna servas Kuusiku teel asuvas majas, Maksu- ja Tolliamet Rapla Ärimajas aadressil Tallinna mnt 22 ja Terviseamet Mahlamäe korteris.
Raplamaa Sõnumites ilmus 12. juunil uudislugu „Riigimaja renoveerimine läheb maksma 3,3 miljonit eurot”, mis tekitas Facebookis rohkesti tähelepanu. Mõned näited kommentaaridest: „Alles lõppes renoveerimine?!?” – „Puhas raha raiskamine ühe hoone peale!” – „See raha võiks hoopis lasteaedade renoveerimisse minna. Raplamaal neid kindlasti rohkem kui üks, mis vajaks tegemist. Alles pandi Raplas üks kinni, kuna polnud raha, et remonti teha.” – „Hooldekodu on see, mis seda raha hädasti vajab.” Jne.
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper selgitab, et rahandusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara AS-ga käivitas 2018. aastal riigimajade arendusprojekti, millega kavandatakse avalike teenuste osutamine maakondades ühte hoonesse.
Riigimajade loomise kontseptsioon
Projekti vajalikkust kogu Eestis on rahandusministeerium ja RKAS põhjendanud dokumendis „Riigimajade loomise kontseptsioon”, mis on välja antud eelmise aasta veebruaris. Kuigi riik peab endale kuuluvaid hooneid ka pidevalt energiatõhusamaks ehitama, kõnealune projekt sellega siiski seotud ei ole. „Rapla riigimaja fassaad ning katus on põhiosas 2013. aastal rekonstrueeritud energiasäästutööde raames,” märgib Sepper.
Arendusprojekti vajalikkust põhjendades viitab eelnimetatud riigimajade dokument Riigikontrolli auditile aastast 2010 „Riigi teenuste kättesaadavus maakondades”. Riigikontroll järeldab seal, et riigi teenused ei ole igas maakonnas kättesaadavad ning selline olukord on tekkinud, kuna riigi teenuste pakkumise tervikülevaadet maakondade kaupa ei ole koostatud ning keskselt ei ole kokku lepitud, milliseid teenuseid ja millisel tasemel tuleb maakonnas kohapeal osutada.
Riigikontroll leidis ka, et ministeeriumidel ei ole ühtset arusaama riigiasutuste regionaalse paiknemise põhimõtetest. Riigikontroll pidas oluliseks, et teenused maakonnakeskustes kindlasti säiliksid, kuid ei viita siiski vajadusele osutada neid tingimata ühes majas. Küll peab aga asutusi koondava riigimaja kontseptsiooni juba siis vajalikuks regionaalminister oma vastuses Riigikontrollile.
Ruutmeetrid tuleb optimeerida
Miks avalikud teenused peavad isegi väikeses maakonnakeskuses tingimata paiknema ühes majas, sellele kontseptsioon selget vastust ei anna. „Püsikulude ning avalike teenuste osutamisega seotud kulude surve riigieelarvele ei ole kadunud,” on seal küll öeldud. Arvatavasti tähendab see seda, et loodetakse kokkuhoidu. Arendusprojekti eesmärkide seas on nimetatud ka vajadust ruumikasutust optimeerida. Maakonnakeskustes on riigiasutuste kasutuses keskmiselt 30 ruutmeetrit büroopinda ühe töötaja kohta, kuid eesmärk on maksimaalselt 20 ruutmeetrit. „Iga optimeeritud ruutmeeter tähendab majandamiskulude ning investeeringute kokkuhoidu,” tõdetakse dokumendis.
Sageli mainitakse kontseptsioonis sünergiat, mis tekib, kui asutused paiknevad füüsiliselt samas kohas.
Rapla endine maavalitsuse hoone on maakonnakeskuste büroohoonetest üldse kõige suurem. Hoone vakantsus on suurusjärgus 50 protsenti ehk pool maja on tühi. Nõnda nähakse lahendust riigiasutuste kokkutoomises majja ja suhtutakse lootusrikkalt ka läbirääkimistesse Rapla vallavalitsusega, et nemadki koliksid riigimajja. „… et … luua töö ja heaolu valdkonnas riigi ja kohaliku omavalitsuse ühine teeninduskeskkond,” kirjeldab dokument loodetavaid tulemusi. Nüüdseks on Rapla vallavalitsus siiski otsustanud riigimajja mitte kolida, kuna peab rendihinda liiga kõrgeks nende võimaluste eest, mida pakutakse. Siiski on Rapla vallavalitsus riigimajas ka praegu esindatud – seal töötavad perekonnaseisuametnik ja rahvastikuregistri spetsialist.
Rendihinna langust tulevikus RKAS ei luba. Nimetatud küsimusele vastab Sepper: „Üürihind sõltub hoonesse tehtavast investeeringust ja üüriajast, täpsemalt selgub see peale ehitustööde lõppu.”
Alanud projekti käigus muudetakse Rapla riigimaja ruumiplaneeringut ja tänapäevastatakse tehnosüsteeme. „Ruumiplaneeringut muudetakse selleks, et tagada kõikide asutuste vajadused ja luua kaasaegne töökeskkond,” täpsustab Sepper. Riigimajja on edaspidi kavandatud põhiliselt riigiasutuste tööruumid, näiteks Sotsiaalkindlustusameti, Maanteeameti, Maa-ameti, Maksu- ja Tolliameti, Eesti Töötukassa, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ning teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste omad. Lisaks pakutakse pinda ka erasektorile.
Samuti tänapäevastatakse kõiki tehnosüsteeme, näiteks ventilatsiooni- ning küttesüsteeme. Vajaduse korral ehitatakse välja jahutussüsteem.
Põllumajandus samuti riigimajja
Riigimajade kontseptsioonis on märgitud ka, et viieteistkümnest maakonnast seitsmes, sealhulgas Raplas, on aja jooksul tekkinud nn põllumajandusmajad, kus on koos ühel ja samal aadressil Veterinaar- ja Toiduameti (VTA), Põllumajandusameti (PMA) ja PRIA piirkondlikud esindused. Ametite esindajad nii regioonides kui ka peamajas tõid aruteludes välja, et põllumajandusmajade kontseptsioon on toonud kasu ja sellega tuleb jätkata. On nimetatud, et samas hoones asudes on asutuste vahel suurem sünergia ja kliendi jaoks on see mugavam, kuna saab ühe käiguga suhelda mitme asutusega.
Kontseptsioonis on leitud aga, et maaeluministeeriumi asutustel PMA-l, PRIA-l ja VTA-l on ka palju kokkupuutepunkte keskkonnaministeeriumi asutuste Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja Maa-ametiga. „Kahe valdkonna erinevate asutuste koostöö ulatus ei ole detailselt kaardistatud, kuid asutused on nõustunud, et suurema sünergia potentsiaal on olemas,” leitakse dokumendis.
Kontseptsioonis tehakse ettepanek piloteerida nn riigi infotöötaja teenust (dokumendi sõnastus – VV). Riigi infotöötaja asuks riigimajas, tema roll oleks nõustada elanikke avalike teenuste kasutamisel, näiteks aidata leida õigeid asutusi ja kontakte. Samuti aitaks infotöötaja kliendil kasutada e-teenuseid. Plaanis oli katsetada riigi infotöötaja teenust riigimaja kahes esimeses projektis: Rapla ja Valga riigimajas. Tõepoolest on rahandusministeeriumi regionaalhalduse Raplamaa talituse töötajate nimekirjas märgitud nimetatud ametikoht, kuid see on praegu täitmata.
Juulis-augustis uus ruumiplaan
Mitte-riigiasutustest asuvad riigimajas näiteks Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) büroo, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) ja Raplamaa Partnerluskogu. Juulis-augustis plaanib RKAS tutvustada maja asukatele uusi ruumiplaane, nii et nad saavad ühtlasi soovi avaldada oma tulevase asukoha suhtes. ROL-i direktor Silvi Ojamuru ütleb, et nende soov on, et nad saaksid paikneda RAEK-i ja Partnerluskoguga kõrvuti.
Remondi ajaks peab enamik asutusi majast välja kolima, kuid RKAS pakub kõigile ka asenduspindu. Neid pakutakse hoonetesse aadressil Viljandi mnt 92, Savi tn 4 ning Kuusiku tee 6 (praegune nn põllumajandusmaja). Nii kaugele jõuab aga asi alles millalgi järgmisel aastal, seepärast on ROL praegu selles suhtes äraootaval seisukohal. Riigimaja hoonesse sisse jäävad Eesti Töötukassa ning Maanteeamet, kelle ruumides ulatuslikke muudatusi ei tehta.
Rekonstrueeritud ruumidesse on plaanitud ka kuus kaugtöökohta. Sepper selgitab, et tegemist on pilootprojektiga, mis töötati välja valitsuse eelmise aasta 16. märtsi otsusega luua muu hulgas riigitöötajate kaugtöökohtade keskkonnad maakondadesse, et parandada riigiteenuste kättesaadavust ning säästa kinnisvarakuludes. Kaugtöökohtadega pakutakse riigiasutuste töötajatele võimalust mugavalt ajutiselt töötada teises asukohas ning paralleelselt hinnata kaugtöökohtade asukoha ja ruumide sobivust, kasutusmugavust ning milliseid lisavõimalusi võiksid kaugtöökohad tulevikus pakkuda.
Valmib ületuleval aastal
RKAS kuulutas tänavu märtsis välja riigihanke eesmärgiga leida rekonstrueerimise projekteerimistöödeks peatöövõtjad. Raplas on selleks AS RTG Projektbüroo. Rekonstrueerimistööd on plaanitud valmis saama aastal 2021.
Aastate jooksul on RKAS Rapla riigimajas korrastanud fassaadi ja katust, välja vahetanud aknad, ehitanud väliala trepi ja kaldtee, ehitanud lifti, nüüdisajastanud trepikodasid ning Eesti Töötukassa ruume. Eelmine remont läks Sepperi sõnutsi maksma ligikaudu 850 000 eurot.
Lähiajal teeb RKAS Raplas veel teisegi investeeringu. Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meetmest on plaanis rekonstrueerida Päästeameti Rapla hoonet.
Riigimajade arendusprojekti eesmärk
Riigimajade arendusprojekti võtab Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ette, et lahendada probleeme, millele Riigikontroll oma 2010. aasta auditis tähelepanu juhtis. Rahandusministeeriumi dokumendis, mis on koostatud eelmise aasta veebruaris, on välja toodud neli peamist põhjust riigimaju arendada:
1) riigiasutused paiknevad maakonnakeskustes hajusalt,
2) kinnisvarakasutus ei ole optimaalne,
3) vähene koostöö asutuste vahel,
4) informatsioon teenuste kohta on esitatud erinevadetailsusastme ja loogikaga.
Allikas: “Riigimajade loomise kontseptsioon”, rahandusministeerium, 2018 veebruar
