Jaak Aab, riigihalduse minister
Praegu on mõneski maakonnakeskuses nii, et riigiasutused on laiali mitmel erineval aadressil asuvas majas. Inimesel on vaja suisa eraldi kaarti, mis aitab erinevate majade ja teenuste vahel orienteeruda.
Olukorras, kui on vaja külastada mitut riigiasutust, tuleb varuda piisavalt aega, et jõuaks ära käia erinevates asutustes. Selline asutustevaheline seiklemine jääb peagi minevikku, kuna loome maakonnakeskusesse riigimaja või paar keskset valdkondlikku maja.
Riigiteenused ühest kohast
Riik on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Riigimajade loomine muudab asjaajamise inimese jaoks oluliselt lihtsamaks, koondades maakonnakeskustes pakutavad riigiteenused ühise katuse alla. Kui inimene astub riigimaja uksest sisse, võtab teda esimesena vastu ametnik, kes aitab leida õige spetsialisti, kelle poole pöörduda, ning on vajadusel abiks erinevate e-teenuste vormistamisel.
Näiteks kui on soov taotleda sotsiaalvaldkonna toetust, suunatakse inimene sotsiaalkindlustusameti esindaja juurde, kui aga on vaja uut passi, siis politsei- ja piirivalveameti esindaja juurde. Põllumehed saavad ühes kohas ajada oma asju nii põllumajandusameti kui ka keskkonnaametiga.
Tulevikus soovime riigimajja kaasata ka kohalike omavalitsuste teenused, näiteks sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad. Inimese jaoks pole vahet, kas teenust pakub riik või kohalik omavalitsus, tema jaoks on oluline saada vajalik abi. Kui näiteks kõiki sotsiaalvaldkonna teenuseid saaks tulevikus ühest kohast, teeks see inimese jaoks vajaliku toe saamise palju lihtsamaks.
Võti peitub koostöös
Ühe katuse all töötades on asutustel lihtsam säilitada oma teenuseid maakonnakeskuses ja teha koostööd. Iga asutus ei vaja eraldi klienditeenindajat, vaid üks töötaja saab pakkuda erinevate asutuste teenuseid. Sama on juristi või mõne muu spetsialistiga.
Riigimaja annab võimaluse pakkuda piirkonnas ka selliseid teenuseid, mille järele pidevat nõudlust pole, kuid aeg-ajalt vajadus siiski tekib. Selline paindlik töökorraldus võimaldab pakkuda inimesele teenust, kui selleks vajadus tekib, ning samal ajal hoida kokku riigi kulusid parema ja paindlikuma töökorralduse näol.
Kaugtöö võimalused
Lisaks riigi teenustele pakub loodav maja universaalseid kontorikohti pealinna ametnikele ajutiste tööülesannete täitmiseks ja kohapeal kaugtööd tegevatele inimestele. Riigiasutustes on tööl järjest rohkem inimesi, kes soovivad elada väljaspool suuri linnu ja teha kaugtööd, mida võimaldab ka tänapäeva tehnoloogia.
Kuna mõnes maakonnas on olemas juba uued ja sobivad valdkonniti sarnast teenust pakkuvad majad, on tulevikus mõnes maakonnas mitu maja, kuhu teenused on koondunud valdkondade kaupa. Kuid seal, kus saab, viime teenused kokku ühte hoonesse, et inimesel oleks mugav ja kiire riigiga asju ajada.
Raplas astutakse esimesed sammud riigimaja suunas
Riigi Kinnisvara AS kuulutas märtsis välja riigihanke eesmärgiga leida Rapla riigimajale rekonstrueerimise projekteerimistöödeks peatöövõtjad. Tänaseks on partnerid leitud ning planeeritud tööd on alanud. Rekonstrueerimise käigus keskendutakse hoone sisemusele, et tagada hea sisekliima ning head töötingimused. Projekteerimisel koostatakse uus ruumiplaneering ning kaasajastatakse hoone tehnosüsteemid. Rapla riigimajja on planeeritud 6 kaugtöökohta. Rapla riigimaja hoone projekteerimiseks kulub Riigi Kinnisvara AS-i hinnangul ligikaudu aasta ja sama palju läheb ehitamiseks. Seega eeldatav riigimaja valmimisaeg on aastal 2021.
Loodan, et neil inimestel, kellel on tulevikus riigimajja asja, saavad oma asjad lihtsalt ja kiirelt korda aetud. Nagu artikli alguses sai öeldud, on riik loodud inimese jaoks.
Teeme selle nimel tööd, et aastaks 2022 saame öelda juba igas maakonnakeskuses kõigile: Tere tulemast riigimajja!
2017. aastal alustatud riigimajade kontseptsiooni kiitis valitsus heaks 2018. aasta märtsis. Rahandusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara AS-i ja teiste ministeeriumite, asutuste ja kohalike omavalitsustega viib ellu riigimajade projekti kogu Eestis. Investeeringud on planeeritud 13 maakonda. Riigimajade kontseptsioon toetab riigireformi eesmärkide elluviimist.
