Vivika Veski
Eesti Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri järgi tunneb Raplamaa tööturg suurt puudust logopeedidest ja eripedagoogidest, tööd on raske leida raamatupidajatel ja tegevdirektoritel.
Eesti Töötukassa selgitab kaks korda aastas välja tööturu olukorra maakonnas, mille käigus valmib tööjõuvajaduse baromeeter, mis prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametialade lõikes. Kevadise baromeetri järgi on Raplamaal suur puudus logopeedidest ja eripedagoogidest.
Ka Rapla valla kodulehel on väljas kuulutus, milles pakutakse tööd eripedagoogile või logopeedile. Lisaks otsib logopeedi Juurus ja Järlepas tegutsev lasteaed Sinilill.
Rapla valla haridusspetsialist Lea Leppik räägib, et Rapla vallavalitsus on juba pikka aega otsinud praegu töötavatele spetsialistele abiks eripedagoogi või logopeedi, kuid seni ei ole otsingud vilja kandnud. Otsitava töötaja võtaks tööle vallavanem ja temaga lepitakse kokku, millises asutuses ta töötama hakkaks. Eelmisel õppeaastal töötasid logopeedid Rapla linna lasteaedades ja koolides, eripedagoogid Alu koolis ning Kabala lasteaias-põhikoolis. Juurde on väga vaja nii logopeede kui ka eripedagooge, tõdeb Leppik.
Eesti Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Ilvi Pere lisab, et eripedagoogide ja logopeedide põud kestab juba aastaid. Üht võimalikku põhjust näeb Pere selles, et arvatavasti on neile erialadele õppima asujaid järjest vähem.
Tagajärgedest rääkides ütleb Leppik, et spetsialistide puudumine võib kaasa tuua laste vajaliku abita jäämise. „Üks võimalik lahendus võiks olla Rapla valla tugiteenuste keskuse moodustamine, mille kaudu oleks võimalik olemasolevat spetsialistide hulka efektiivsemalt kasutada,“ pakub ta välja.
Hooldustöö pole väärtustatud
Raplamaal on puudus ka hooldustöötajatest tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas, kes on samuti enamasti valla allasutuste palgal. Rapla Hooldekeskuse juhataja Anne-Ly Pedaja näeb, et küsimus ei ole ainult valla tasandil, vaid üleriigiline. „Üldhooldekodude hooldustöötajate ametikohtade täitmise seisukohalt on oluline väärtustada hooldustöötajate haridust, igapäevatööd, töökeskkonda, sest need toetavad hooldustöötajate vaimset tervist, vähendavad töötajate läbipõlemist ja suurendavad tööga rahulolu. Vaadates tulevikku, on tarvis suurendada töötasusid ning panustada oluliselt hooldustöötaja ameti atraktiivsemaks muutmisesse,“ näeb Pedaja võimalikku lahendust.
Ta tunnistab, et hooldustöötaja amet sotsiaalvaldkonnas ei ole veel piisavalt väärtustatud. Enamjaolt leiavad tee hooldustööni just keskealised inimesed, kes otsustavad asuda ümberõppele ja kes inimeste aitamises uue eriala leiavad. Noor inimene siirdub pigem valdkonnast välja teistele ametialadele, näitab Pedaja kogemus.
Põllumajanduse valdkonnas on Raplamaal tööjõudu puudu looma-, linnu- jms kasvatuse lihttöölistest ja loomakasvatajatest.
Kuna maakonnas on täitmata ametikohti mitmel ametialal palju ning suurte palgaootuste tõttu on keeruline uusi töötajaid leida, on selgelt kasvanud tööandjate huvi värvata tööjõudu välisriikidest, eriti Ukrainast, tõdevad baromeetri koostajad. See tuleb esile eeskätt põllumajanduse, puidu-, metalli- ja ka toidutööstuse puhul.
Ühistransport seab piirid
Eesti Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Lauri Kool ütleb, et esimesest hindamisest alates on näha, et vajalike oskustega töötajaid jääb üha vähemaks. Raplamaa tööturgu mõjutab järjest rohkem ka Tallinna lähedus. Kuna Tallinnas on palgad suuremad, käivad paljud inimesed Tallinnas tööl. See valmistab raskusi kohalikele tööandjatele.
Maapiirkondades elavatel inimestel see-eest on sageli võimatu pakutavale kohale tööle saada, sest ühiskondliku transpordi võimalus vajalikel kellaaegadel puudub.
Pere selgitab, et kuna ka Rapla maakonna suurtes ettevõtetes on vahetustega töö, on raske korraldada ühistranspordi liikumist vahetuste aegadega sobivaks. „Oleme ettevõtjate muredest rääkinud kohalike omavalitsustega ja Raplamaa Omavalitsuste Liiduga. Ettevõtjatel oleme soovitanud pöörduda otse omavalitsuste poole oma muredega. Samas veavad mitmed ettevõtted oma transpordiga töötajaid maakonna piirides ja ka väljastpoolt maakonda. Ühistranspordi üle kurdavad kliendid, kes elavad vallakeskustest kaugemal,“ lisab ta.
Karjäärinõustamine kõigile
Siiski on Raplamaal üle näiteks raamatupidajaid. Kool selgitab, et vanasti oli igal asutusel oma raamatupidaja, aga praegu ostetakse tihti teenust sisse. Töö on kolinud arvutisse, üks inimene teeb mitmele asutusele seda teenust ja see on muutnud oluliselt ameti iseloomu.
Tööjõuvajaduse analüüsijad näevad, et suures pildis on Raplamaa tööturg sarnane kogu Eesti omaga. Aina teravamalt kerkib pinnale probleem, et vajalike oskustega töötajaid jääb üha vähemaks. Seega on üha olulisem, et töötajad ja tööotsijad oleksid valmis õppima. Töötukassalt on selleks võimlik tuge saada nii töötaval, tööd otsival kui ka õppival inimesel. Kõik tööealised, kes soovivad end täiendada või uut kutset omandada, on oodatud töötukassa karjäärinõustaja juurde.
Lauri Kool kinnitab, et tõepoolest on Töötukassasse karjäärinõustamisele oodatud kõik inimesed – nii töötavad kui ka töötud. Sellest aastast tegeleb Töötukassa ka koolinoortega. Samuti on valmis Töötukassa nõustama neid, kellel pensioniiga pole enam kaugel. „Meil on olnud mitmeid inimesi, kes veel küpses eas on teinud täieliku karjääripöörde – läinud õppima, teinud oma ettevõtte. Karjäärinõustamine on tasuta ja pakutakse igas maakonnas – seega ei pea midagi pelgama, saab arutada oma plaane spetsialistiga,“ julgustab Kool.
