Siim Jõgis
Kreeka-rooma maadleja Andreas Välis (19) on MK Juhan kasvandik ning pärit Vana-Vigalast. Lähinädalatel ootavad teda ees seni kõige suuremad võistlused, kus ta osalenud on.
12.-18. augustini toimuvad Tallinnas Tondiraba jäähallis juunioride maailmameistrivõistlused maadluses ning Välis teeb seal oma debüüdi. Ta võistleb kaalukategoorias -87 kilogrammi ning vastu tulevad talle selle võistlusklassi maailma parimad.
Välis on tegelenud maadlusega juba kolmteist aastat, alustades kuueaastasena Olev Nisumaa käe all. Tänavu kevadel lõpetas ta Audentese spordigümnaasiumi ning harjutab treener Ivar Kotka juhiste järgi. Ettevalmistused suurvõistlusteks on käinud terve suve ning alles hiljuti käis ta Eesti koondisega ettevalmistavas laagris Soomes. See lisas Välise sõnul enesekindlust, sest enamiku matše suutis ta võita ning ühtegi vigastust ei saanud. Loomulikult on sees väike ärevus – tegemist on ikkagi maailmameistrivõistlustega, kuid Välis ütles, et pabistama ega üle mõtlema ta ei hakka. Maailmameistrivõistlused kestavad küll terve nädala, kuid Välise võistluspäevad on 15. ja 16. august.
Kas juunioride maailmameistrivõistlused on sinu jaoks seni suurimad võistlused, kus sa osalenud oled?
Andreas Välis: Seni kindlasti, jah. Juunioride ja kadettide seas ei ole ma veel maailmameistrivõistlustel osalenud. Minu jaoks saab see olema maailmameistrivõistluste debüüt.
Mõni nädal on veel võistlusteni aega. Kui suurt ärevust sa praegu oma hinges tunned?
Väike ärevus on kindlasti sees, aga üle pabistada ei tasu. Nii palju kogemusi mul on, et suudan olla rahulik.
Kuidas praegu ettevalmistus nendeks suurteks võistlusteks kulgeb?
Sellel suvel olid mul Euroopa meistrivõistlused. Pärast seda oli väike paus ja siis oli juuni lõpus ja juuli alguses laager Ukrainas. 22. juulil tulin tagasi Soome laagrist ja veel enne MM-i tuleb üks laager Eestis.
Kuidas sul Euroopa meistrivõistlustel läks juuni alguses?
Kohe esimeses ringis kaotasin poolakale, kes jõudis välja pronksimatšini, nii et jah, see võistlus lõppes minu jaoks ühe matšiga.
Kuidas Soome laager läks?
Veel enne laagrit oli Soomes üks võistlus, kus osalesid seitsme riigi esindajad. Üpris hästi läks. Tuli nii võite kui ka üks kaotus. Oluline on see, et laagri pidasin vastu ja jäin terveks. Tundub, et vorm on ka tõusuteel.
Spordis räägitakse ikka koduväljakueelisest. Kuidas see sind mõjutab, et nii suur võistlus just Eestis peetakse?
See võib olla nii minu kasuks kui ka minu vastu. Tunnen kohustust hästi esineda. Kindlasti on see õnnistus, et nii suur võistlus Eestis toimub. Loomulikult tahaksin kodupublikule midagi vastu anda. Oleme selle nimel palju tööd teinud ja vaeva näinud.
Kuidas see protsess välja nägi, et üldse Eesti koondisesse jõuda?
Kõigepealt vaadati Eesti meistrivõistluste tulemusi. Nii täisksvanute kui ka juunioride seas.
Mis eesmärgi ja soovidega sa MM-ile vastu lähed?
Tahan olla konkurentsivõimeline ja anda endast parim. Loodan, et need lähevad edukamalt kui varasemad tiitlivõistlused.
Aga konkreetset tulemust või kohta sa endale eesmärgiks ei sea?
Eesmärgid peavad olema ikkagi kõrged, sest muidu midagi ei saavuta. Hing ihkab ikka kirkamaid medaleid.
Kui hästi sa oma vastaseid tunned?
Hooaja jooksul olen Rootsi ja Soome maadlejatega tihedamalt kokku puutunud. Norra ja Saksamaa ka tegelikult. Laias laastus tean kõiki vastaseid. Raskemaks läheb Aasia maadlejatega. Nendega olen vähem kokku puutunud.
Tegemist on ikkagi MM-iga ja sinu võistlusklassi maailma parimad tulevad Tallinnasse. Kui palju sa hirmu tunned selle ees, et lähed vastamisi maailma parimatega?
Aastate jooksul on seda vähemaks jäänud. Aukartust pole küll vaja tunda, sest kõik on kahe käe ja kahe jalaga inimesed.
Sa oled pärit Vana-Vigalast. Seal alustasidki maadlusega?
Jah, maadlusega alustasin kuueaastaselt. Vana-Vigalas lõpetasin kaheksa klassi ja pärast seda siirdusin õppima Audentesesse.
Sa oled maadluse sees olnud 13-14 aastat. Mis on sinu jaoks selle spordiala võlu, et sa järjepidevalt sellega tegelenud oled?
Hea küsimus. Ma arvan, et enda motiveerimine ja see, et tulemus sõltub minust. Mul ei ole võimalust kellegi teise peale näpuga näidata. Tegemist on individuaalspordiga ja selles peitubki kogu võlu. Mulle meeldib endast maksimumi anda. Pluss on muidugi ka see, et treeningud on mitmekesised. Ei ole nii, et treenime ainult jõusaalis või mati peal. Vahel mängime korvpalli ja tegeleme akrobaatikaga.
Kas sul on võistluste käigus, matšide vahepeal mingi rituaal, mis aitab keskenduda?
Otseselt rituaali ei ole, aga sisimas rahustan end maha ja ei mõtle üle. Niipea kui hakkad vastaseid kartma ja ülemõtlema, siis see segab. Vahel võtan kõrvaklapid kaasa, et muusikat kuulata. Enne matile astumist annan treenerile patsu ja siis hakkabki pihta.
