Mari Tammar
Okta Centrum ehk endise Rapla KEK-i haldushoone ja seda ümbritsev maa kuulub ettevõttele Stipend Investments OÜ. Nende ettepanekul on algatatud detailplaneering, mille järgi tuleb muinsuskaitse all oleva Okta Centrumi vahetusse lähedusse ca 1600 m2 pinnaga ühekorruseline kaubandusettevõte. Stipend Investmentsi üks omanikest Kristjan Aller kinnitab, et kavandamisel on Grossi toidupood.
„Initsiatiiv oli mõlemapoolne. Ühisest tutvusringkonnast tuli info, et Gross otsib Raplas kaubanduseks sobivat krunti ja kuna meil oli pakkumise tegemiseks võimalusi, siis nii need otsad kokku jõudsid,” selgitab Aller ning lisab, et mõte Okta Centrumi kõrvale uue hoonestuse rajamiseks on Stipend Investmentsil olnud kogu aeg. „Tegemist on ärimaaga, kuhu üldplaneeringu järgi oli uus hoonestus planeeritud juba siis, kui me kinnistu ostsime. Sellest lähtuvalt oleme ka tasapisi otsinud lahendusi ja mõelnud, mis sinna võiks sobida,” ütles Aller.
Ka Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela kinnitab, et Rapla valla 2011. aastal kehtestatud üldplaneeringu kohaselt on Mahlamäe tn 10 läänepoolne osa olnud ette nähtud hoonestada. Planeeritava kauplusehoone kohal on praegu avalikuks kasutamiseks mõeldud park, mis planeeringualast lõunas jätkub metsapargina. Osaliselt jääb roheala ka tulevikus alles.
Ohtu, et kavandatav kauplusehoone võiks kahjustada ehitismälestisena riikliku kaitse all olevat Okta Centrumit, Järvela ja Aller ei näe. „Kavandatav kauplus jääb väljapoole mälestise 50-meetrist kaitsevööndit, mistõttu otsest puutumust pole, kuid oleme muinsuskaitseametilt küsinud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade kujundamiseks,” selgitab Järvela. Samas nendib ta, et Rapla KEK-i haldushoone vaadeldavus kahtlemata väheneb, kuid jääb olulisematelt suundadelt siiski alles. „Maaüksuse kasutuselevõtuga tekib vajadus kärpida ja korrastada olemasolevat haljastust, mistõttu mälestise vaadeldavus Mahlamäe tänavalt tõenäoliselt isegi paraneb,” lisab Järvela.
Kristjan Aller usub, et kauplusega kaasnev arendus võiks Okta Centrumi rakendumisele isegi kaasa aidata. „Kui pidada silmas vaadeldavust, siis kavandatava uue hoonestuse ja Okta Centrumi vahele jääks piisav puhver, mistõttu nad minu arvates üksteist ei segaks. Teiselt poolt võiks öelda, et kavandatav hoonestus on hoopis Okta Centrumile kasulik. Näiteks ühiselt parkimisvõimaluste laiendamine, kaupluse külastajate liikumine jms looks kahe hoone vahele sünergia, mis aitaks Okta Centrumi kasutusele võtmisele kindlasti oluliselt rohkem kaasa kui praegune muruplats,” selgitab Aller.
Järvela nendib samuti, et linnakeskkonna funktsionaalne tihendamine aitab piirkonna elujõulisust tõsta, kuid tõdeb, et uusehitise ebaõnnestunud sobitumise korral võib kaasneda linnakeskkonna risustamise oht. „Samas on võimaliku häiringu leevendamiseks olemas tohutult võimalusi alates ehituskehandi paigutusest ja reljeefi ärakasutamisest kuni haljastusvõtete ja nutika materjalivalikuni. See koht väärib kindlasti võimeka arhitekti ja maastikuarhitekti kaasamist ning seniste läbirääkimiste põhjal on alust arvata, et kauplusest huvitatu on valmis kvaliteedi nimel panustama,” on Järvela optimistlik.
Edasisest asjade käigust rääkides ütleb Järvela, et detailplaneering on värskelt algatatud ja hetkel käib lähteseisukohtade formuleerimine. „Detailplaneeringu koostamine võtab mingi aja, seejärel toimub kooskõlastamine ja avalik väljapanek. Planeeringu kehtestamiseni võidakse asjade sujumise korral jõuda hilissügisel. Alles seejärel saab asuda hoonet tõsisemalt projekteerima.”
Ka Kristjan Aller ütleb, et kaupluse avamise täpset kuupäeva ei saa täna öelda, ent ettevõte teeb enda poolt kõik, et planeerimisprotsess oleks võimalikult kiire.
Muinsuskaitseamet ei ole tänaseks jõudnud veel oma ametlikke seisukohti planeeritava ehitise osas kujundada.
