Helerin Väronen
Kohila baptistikogudusel täitub tänavu 110. tegutsemisaasta. Seda tähistati 11. augustil aastapäeva jumalateenistusega. Huvitav on märkida, et nii kuupäev kui ka sündmuse alguse kellaaeg olid üksteist. Mitmetähenduslik sõna, mis väljendus päeva jooksul läbi üksteise hoidmise veel mitmeid kordi.
Aastapäeva jumalateenistusest oli osa saamas väga palju rahvast, saal oli nii täis, et osa inimesi pidi lausa väljas seisma. Hetkel, kui koguduse uksest sisse astusin, alustas koor laulmist. Kui muidu olen harjunud kirikumuusikaga, mis on ülesehituselt keerukas ja tekitab pigem härda meeleolu, siis sel päeval neis ruumides kostnud gospeli sugemetega muusika oli selline, millele sai kaasa laulda ja mis tekitas tõelist rõõmu kõigile.
Baptistikoguduse pastor Siilas Kask sõnas, et aastapäev on päev, kus võimalus tänada Jumalat nii möödunud aegade, praeguste hetkede kui ka tulevikus vastuvõetavate õnnistuste eest. Ühiselt lauldi koguduse hümni ja koor jätkas ülistuslauludega.
Tähtsa päeva puhul olid kogudust õnnitlemas mitmed inimesed. Vallavanem Uku Torjus sõnas, et kirikul on igas kogukonnas väga tähtis koht, täites olulisi rolle ühiskonnas. Kirik on nii moraalikandja ja traditsioonide hoidja kui ka nõrgemate kaitsja. Samuti ühendab kirik kogukonda ja inimesi ning rikastab elu. Torjus soovis head juubeli tähistamist ja andis üle potitäie päikesevärvi lilli, loomaks meeleolu ja kaunistamaks päeva.
Oma õnnesoovid oli saatnud ka endine vallavanem Heiki Hepner, kes kirjutas, et Kohila kogudus on olnud majakas, mille tipus on põlenud ja põleb tänaseni headuse, õigluse ja tõe valgus, mis on aidanud nii mõnelgi ulgumerel eksinud hingel leida ligimesearmastusega kodusadamat.
EEKBK president Erki Tamm alustas oma sõnavõttu meenutusega sellest, kuidas ta tütar kunagi küsis, et mis saab siis, kui temast ei saa mitte baptist, vaid budist. Aga enne, kui ta rääkis, mida vastuseks ütles, peatus kõneleja päevas, milles oldi. Koor oli just laulnud sellest, kuidas naine tunneb kaevul janu.
Erki Tamm ütles, et need read puudutavad teda vägagi, ka temas on see igatsus ja janu jumala värskete vete järele. “Kõik algab sellest, et meie hing on täis igatsust jumala järele. Otsige teda kogu südamest, kaevake sügavale, siis hakkavad need veed voolama.” Tütrele, kellest siiski sai baptist, rääkis Tamm just jumala veest, sellest, mida ta on näinud ja kogenud Jumalat tema enda elus tegemas.
Aastapäeva tähistamiseks olid Kohila kogudusele külla tulnud Gruusia sõpruskoguduse liikmed. Kui tullakse, tuuakse ka kingitusi. Külalispastori abikaasa Mzia Bulauri-Muzashvili oli kogudust tervitama tulnud lauluga, mis rääkis Jumala armastusest. Pastor Temuri Muzashvili kinkis Siilas Kasele aga ehtsa Gruusia kinžalli (väike Pärsia mõõk), mis sümboliseerib Jumala sõna.
Sünnipäev on ka uute asjade algus ja just sel päeval õnnistati kogudusse kolm uut liiget ja kaks diakonissi said õnnistuse teenimiseks. Diakonid olid Piibli järgi need, kes pidid lauda katma, tänasel päeval on kujunenud, et diakonid on pastori abilised, jumalasõna edasiandjad ja hingehoidjad. Samas võib diakoni praegust tööd võrrelda samuti laua katmisega. Selleks, et seda, nii-öelda vaimulikku lauda katta, peab inimeses endas olema midagi, mis rikastaks teisi.
Aastapäev on Kohila koguduses alati hetk, mil heidetakse pilk möödunule. Pastor Viljar Liht rääkis lühidalt sellest, kuidas koguduse juured ulatuvad tegelikult aastasse 1905, kui üle maa liikus revolutsioonivanker ja talupoegadele jagati selle eest ihunuhtlust. Pekstud talupoegi näinud taluperemees Priit Prooso läinud nähtust vapustatuna Kohila männikusse, langenud põlvili ja palunud Jumalat appi tema sõpru päästma. Sellest sai alguse jumala otsimine ja vaimulik ärkamine.
Vabakogudused ei armastanud vanasti väga sümboleid ega pilte, aga ajaga on neid siiski tekkinud. Liht pööras inimeste tähelepanu koguduse uutele välisustele, mis on saanud uued tähenduslike sümbolitega vitraažid.
11. august on Kohila koguduse jaoks eriline ka selle poolest, et täpselt 30 aastat tagasi mindi aastapäeva tähistamiseks kirikuruumidest välja. Ärkamistuulte vaimus peeti avalik jumalateenistus Tohisoo mõisapargis. Meenutuseks sellest näidati väikest klippi koorilaulust Ruth Puu juhendamisel.
Sel ajal, kui Kohila kogudusel on seljataga juba märkimisvääre ajalugu, hakkab Gruusia sõpruskogudus Navazaris alles oma lugu kujundama ja üles ehitama. Lootus ja usk sellesse, et kunagi mäletatakse praeguseid koguduseinimesi nii, nagu Kohilas esivanemaid mäletatakse, on sealsel kogudusel aga olemas. Pastor Temuri Muzashvili sõnas oma jutluse alguses, et kogudus peab tema arvates olema nagu valgus, eriti praegusel ajal, mil maailmas läheb aina pimedamaks ja kontrastid aina suurenevad. Mõtiskledes selle üle, mida kogudused kõige enam vajavad, jõudis Muzashvili selleni, et jumalasõna teadmine ja tundmine on olemas, kuid Jumala vaim on see, mida kõige enam vajatakse. Täiuslik inimene on Muzashvili sõnul selline, kes suhtleb Jumalaga, mõistab seda, mida talle öeldakse ning tegutseb selle järgi.
Kohila baptistikoguduse aastapäeva jumalateenistusele pani punkti rikkalik toidulaud. Pühapäeva hommik algas vihmaselt ja ka jumalateenistuse ajal oli ilm pigem hall, aga sööma mineku ajaks täitus õu valgusega.
