Siim Jõgis
Justiitsminister Raivo Aeg tunnustas reedel, 30. augustil toimunud tseremoonial Vabaduse Tammepärja aumärgiga kokku 36 inimest. Rapla maakonnast pälvisid selle kaks inimest. Need on Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Valjo Tooming ning Kaitseliidu Rapla maleva Märjamaa üksikkompanii pealik Aavo Väli.
Statuudi kohaselt pälvisid Vabaduse Tammepärja inimesed, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud või relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.
Valjo Toomingu kohta on välja toodud, et Kaitseliidu Rapla maleva pealikuna tegutseb ta ka Tallinna Reaalkooli riigikaitseõpetajana ning osaleb aktiivselt Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamisel ja noorte isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamisel.
Major Tooming rääkis, et kui ta kuulis aumärgi pälvimisest, üllatas see teda: “Kõik teised, kellele see märk on antud, on kas endised vabadusvõitlejad või on nad kogunud rindemeeste ja küüditatute mälestusi või korrastavad nende haudasid. Muidugi on mul hea meel, et minu tegevus leidis tunnustamist.”
Aavo Väli kohta on öeldud: “Ta on Kaitseliidu Rapla maleva Märjamaa üksikkompanii pealik, Eesti eruohvitseride kogu ja vabadusvõitlejate liidu Rapla ühenduse liige ja on ka metsavendluse uurija ning osaleb aktiivselt Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamisel ning noorte isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamisel.”
Väli on Eesti Endiste Metsavendade Liidu liige ning selle teema uurimisega tegelenud juba aastakümneid. Ta rääkis, et metsavendade temaatika on olnud talle südamelähedane juba poisikesest peale. “Juba väikese poisina kuulsin jutte metsavendadest ja see teema paelus mind,” ütles Väli. Lisaks on ta käinud koolides ja lasteaedades tutvustamas Kaitseliidu relvi ja varustust.
Justiitsminister Raivo Aeg ütles kõnes, et 80 aastat tagasi ei teadnud eestlased, mida tähendavad küüditamine ja koonduslaager. “Ka kõige hirmsamate sõnadega pole võimalik kirjeldada neid ebainimlikke õudusi, mida meie rahval on tulnud üle elada. Nõukogude võim ei võidelnud ainult meie riigi vastu. Võideldi meie keele, kultuuri ja kogu meie rahva vastu. Võideldi meie tuleviku vastu. Selleks, et enam kunagi ei sünniks Eesti riiki. Aga läks vastupidi. Meie rahva vabadusiha võitis vägivalla,” märkis Raivo Aeg.
“Siin on suured teened kõigil vabadusvõitlejatel: metsavendadel, soomepoistel, kaitselahingute veteranidel, vabadusvõitluses osalenud koolilaste põrandaaluste ühenduste liikmetel, okupatsiooni vastu vaba sõnaga võidelnud dissidentidel,” sõnas justiitsminister.
“Kõik täna Vabaduse Tammepärja aumärgi pälvinud on andnud panuse meie rahva hüvanguks mitte töökohustuse tõttu, vaid vabatahtlikult, armastusest ja truudusest Eesti riigi vastu.”
Vabaduse Tammepärja aumärgiga tunnustamine on võrdlemisi värske tava. Esimest korda anti neid välja 2018. aasta 31. augustil, siis oli kavalere 129. Nimetatud kuupäev valiti sellepärast, et see kattub Vene vägede lahkumisega Eestist 1994. aastal.
