Juuru Eduard Vilde koolis saab karjapoiss kuningaks

Siim Jõgis

Juuru Eduard Vilde koolis minnakse uuele õppeaastale vastu teatava elevusega. Viimased kaks aastat on elatud üsna kitsastes oludes. Kogu tegevus on toimunud ainult koolimaja vanas osas, sest uues, kaheksakümnendatest aastatest pärinevas juurdeehitises käisid renoveerimistööd.

Nüüd on seis täpselt vastupidine – õppetöö algab uues, vastremonditud osas, tööd aga jätkuvad koolimaja vanas tiivas. Renoveerimistöid teostavad MIVO EHITUS OÜ ja Tesman AS.
Augustikuu viimastel päevadel käis koolis tõsine sagimine, et kõik vajalik uude osasse ümber kolida. Vestlesime kooli direktori Kalle Kõivuga neljapäeval, 29. augustil. Parajasti toimus koolimajas koosolek, tehti viimaseid remonditöid ning juba veeti ka õpikuid klassiruumidesse.
Ehitus kestis terve eelmise õppeaasta. 1983. aastal valminud tiibhoone ilmest ei ole suurt midagi enam alles. Kõige suurem muudatus, mis uue osa renoveerimistööde käigus tehti, on see, et maha lammutati hoone kolmas ja neljas korrus. Neid ei läinud enam lihtsalt vaja. Alates 2014. aastast on Juurus gümnaasiumi asemel põhikool ning see tähendab, et ka õpilasi käib seal vähem. Loodetakse, et kahe lammutatud korruse arvelt vähenevad ka talvised küttearved.
Klassiruumid paiknevad küll samades kohtades, kuid esimene korrus on muutunud täielikult. Ilus on vaadata, et koolimaja seinad on värvitud heledates toonides ning valgust on küllaga. Uues osas on nüüd ka lift, juhuks kui Juuru kooli peaks asuma õppima mõni ratastoolis õpilane. Praegu küll ühtegi ei ole, kuid valmisolek on lifti näol tagatud. Algklasside osas katab põrandat vaip ning rajatud on ronimissein, kus vahetunnis saab turnimas käia. Teistes koolides on ronimisseinad kujunenud nooremate õpilaste seas populaarseks ning pole põhjust, miks ei peaks see nii minema ka Juurus. Värske oleku ja väljanägemise on saanud ka kooli sisehoov. Päris valmis see siiski veel ei ole. Lisaks muruplatsile ja betoonile on seal praegu lipumast ja viisteist rattahoidjat. Kõivu visiooni kohaselt võiks sinna üles panna näiteks lauatenniselaua ja ronimispuu, et vahetunnis oleks õpilastel midagi teha.
Direktor avaldas lootust, et hoone vanema osa remonditöödega saadakse valmis oktoobri lõpuks, siis saab esimest korda kolme õppeaasta jooksul võtta kasutusse terve koolimaja. “Praegu peame kogu kooli rahva ja mööbliga veel uude ossa ära mahutama,” rääkis Kõiv. Loomulikult tekitab see probleeme, näiteks on tööõpetuse klassi esialgu hoiule pandud toolid ja lauad ning treipinke sealt praegu ei leia.
Kalle Kõiv on olnud Juuru Eduard Vilde kooli direktor alates 2017. aastast. Nüüd algas selles ametis tema kolmas õppeaasta. Suvi möödus kiiresti, igal nädalal toimusid ehituskoosolekud, kuid Kõiv ütles, et kõige selle keskel leidis ta aega ka puhkamiseks. “Olen püüdnud kõikidel arengutel silma peal hoida, aga see on olnud puhkuse käigus positiivne lisaülesanne,” sõnas ta. Tõde on muidugi ka see, et praegu ei jõuta remontida päris kõiki koolimaja osasid. Näiteks jääb tööde käigus puutumata vana osa fassaad. Lihtsalt rahalisi vahendeid sel korral ei jagu. Samas avaldas Kõiv lootust, et samm sammu haaval saab ka see tehtud.
Õpetajaid on Juuru koolis üle kahekümne ning Kõivu sõnul on kõik kohad täidetud, kuid tõdes, et kohati on graafikud üsna pingelised ning koormus suur. Rahul saab olla aga sellega, et juurde on tulnud noori õpetajaid ja ka meesterahvaste osakaal õpetajate hulgas on üsna suur. Üldsegi ei ole haruldane selline pilt, et Eestimaa koolides jääb meesõpetajate osa alla kümne protsendi, Juurus on see protsent umbes kolmkümmend. Direktor nimetab näiteks loodusõpetuse õpetajat Kristjan Paju ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetajat Kalev Kaske. Mõlemad on noored mehed ning oma õppeainele väga pühendunud.
29. augusti seisuga oli Juuru koolis uut õppeaastat alustamas 101 õpilast. See number ei pruugi siiski lõplik olla, sest kogemus ütleb, et ka viimasel hetkel on avaldusi toodud. Aga tähelepanuväärne on, et 2018/19. õppeaasta lõpus oli kooli hingekirjas täpselt sama palju õpilasi. Esimesse klassi astus tänavu seitse väikest poissi ja tüdrukut.
2019. aasta kevadel sai kinnitatud kooli kolm põhiväärtust. Need on areng, hoolivus ja avatus. Juba aastakümneid on olnud kooli sümboliks karjapoiss, kes loeb raamatut. Sellega käib kaasas ka moto: “Juuru Eduard Vilde kool on kui tarkuseraamat, mida lugedes saab karjapoisist kuningas”. Kuningas tähendab selles kontekstis muidugi meistrit või spetsialisti. Oma kogemuste põhjal saab direktor Kõiv kinnitada, et ei ole olemas andetuid lapsi. Igal lapsel on oma anne, mida kool saab aidata välja tuua. “Iga koolijuht tunneb vastutust ning püüab rajada kooli, kus lapsed leiaksid üheksa aasta jooksul oma tugevad küljed ja teaksid, kuhu edasi minna ning millele panustada,” ütles Kõiv.