Siim Jõgis
Järvakandi kooli ootab ees uutmoodi aasta. Kuna kooli peahoone juures vältavad terve õppeaasta renoveerimistööd, tuleb tunnid läbi viia internaadihoones, tööõpetusemajas ning võimla ruumides.
Direktor Aet-Triin Vasnu tõdes, et tingimused on kitsad. Õppenõukogus võeti isegi vastu seisukoht, et eesolev õppeaasta ei saa olema n-ö normaalne. Nüüd on esimene koolinädal läbi ning uute oludega hakatakse vaikselt harjuma.
Praeguse seisuga on Järvakandi koolis 107 õpilast. See number on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Suurem õpilaste arvu langus oli 2015. aasta sügisel, kuid see on muidugi mõistetav. Siis sai keskkoolist põhikool. Tänavune aasta on Järvakandi kooli jaoks igati märgiline. Alles mõni nädal tagasi esitles kauaaegne õpetaja Asta Paeste raamatut Järvakandi hariduselu ajaloost. See ilmus kooli 140. aastapäeva puhul ning siis korraldati ka suur kokkutulek.
See oli omamoodi sümboolne, et Järvakandi kooli ajaraamat “Üksmeel” ilmus vahetult enne suurte renoveerimistööde algust. Nüüd algab justkui uus peatükk, mis võiks olla järgmise, kunagi tulevikus ilmuva ajaraamatu sissejuhatuseks. Esimene väljakutse on edukalt mööda saata äsja alanud õppeaasta, kus tuleb toimetada võrdlemisi kitsastes oludes.
Esimene ja kolmas klass on paigutatud tööõpetuse majja, ülejäänud on internaadis ning näiteks muusikaõpetust antakse võimlas. Isekeskis tehti nalja, et kui laulutunnid peaksid internaadihoones olema, võiks ju kõigile laulikud kätte jagada, sest seinad kostavad hästi läbi. Õnneks asub internaadihoone kohe võimla kõrval ning seega ei tulnud kolida väga kaugele.
Samuti on positiivne, et oma tööd jätkab kooli söökla ning kõik õpilased käivad kahe vahetunni jooksul söömas. Paika on isegi pandud konkreetne ning kõige ohutum trajektoor, mida mööda õpilased internaadist sööklasse kõnnivad. Muide, Järvakandi kool võib uhke olla selle üle, et 2015. aastal tunnustas Rapla maavalitsus neid tänukirjaga “Parim koolitoit 2015”.
Tööd internaadi juures
Internaadihoonel endalgi on igati kirju ja põnev ajalugu. See rajati viiekümnendatel aastatel. 2000-ndate alguses läbis see renoveerimise ning toimis õpilaskoduna. Kui gümnaasium kadus, ei olnud seal enam ka õpilasi. Rabarocki aegadel ööbisid seal esinejad. Nüüd saab seda siis katsetada koolimajana. Loomulikult ei saanud õpilasi sinna üle viia päris tühja koha pealt. Kõigepealt tuli maja ikkagi õppehooneks kohandada.
Et selline plaan saaks toimida, hakkas Kehtna vallavalitsus hoonet kütma juba enne peahoone renoveerimise algust juunis. Suure töö tegi ära Bruno Ringe ettevõttest Ribru OÜ. Tema ülesanne oli tõmmata internaadi seinad pahtli ja värviga üle, paigata põrandad ning teha ruumid õppetööle sobivaks. Seal ei ole ju tegemist klassiruumidega, vaid ikkagi elamiseks mõeldud tubadega. Direktor Vasnu ütles, et on Ringele tehtud töö eest igati tänulik. “Ilma selleta ei oleks olnud võimalik siia kolida,” ütles direktor.
Juulikuu võttis kooli kollektiiv puhkuseks, kuid kolimisega tegeleti juba enne seda. Sealjuures tehti seda suuresti oma jõududega. Igal õpetajal oli ülesanne paigutada oma materjalid kolme ossa – need asjad, mida on vaja sel õppeaastal, need, mida sel õppeaastal vaja ei ole, ning need, mida enam kunagi vaja ei ole. Sellega sai tehtud ka omamoodi suurpuhastus.
Laopinnana kasutatakse praegu võimla ühte poolt. Kui näiteks internet tuli internaadihoonesse sisse vedada igal juhul, siis üks asi on võrreldes eelmiste aastatega teisiti – tänavusel õppeaastal ei kasutata koolikella. Vasnu ütles, et sellel on mitmeid positiivseid külgi. “Meie pikk perspektiiv ongi jätkata ilma koolikellata. Mulle väga meeldib Hiiumaa ja sealne kool toimis pikki aastaid ilma kellata. Teate, kõrvale on see õudselt mõnus,” rääkis ta.
Kaks uut õpetajat
Nüüd seistakse uue peatüki alguses. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saadakse renoveeritud koolimaja ehitajalt kätte 2020. aasta augustis. Järgmist õppeaastat saab juba alustada uutes ja värsketes ruumides. Selles osas on õhus küllaldaselt elevust. Vasnu rääkis, et kooli töötajad on olnud projekteerimistööde juures ning seega teatakse, mida oodata.
Veel midagi uut – Järvakandi koolis on alates käesolevast aastast kaks uut õpetajat. Üks neist õpetab keemiat ja füüsikat ning teine matemaatikat. Direktor Vasnu ütles, et tal on eriti hea meel selle üle, et uued õpetajad on just reaalvaldkonnast. Ta teab omast käest väga hästi, et nende leidmiseks on tulnud kõvasti pingutada. See, et ülikoolidest tuleb reaalainete õpetajaid tunduvalt vähem, kui tegelikult vaja oleks, on muidugi juba laiem teema.
Aet-Triin Vasnu on olnud Järvakandi kooli direktor kakskümmend aastat ning tunneb seda probleemi läbi ja lõhki. “Asi on läinud nii kaugele, et ma pean ise ülikooli kohale minema, et mõnda õpetajat sealt kätte saada,” rääkis ta. Kokku on Järvakandi koolis kaheksateist õpetajat. Esimeses klassis alustas tänavu viisteist õpilast.
Üle miljoni euro
Renoveerimistööd Järvakandi kooli juures said alguse tänavu augustis. Kehtna abivallavanem Jalmar Mandel ütles, et valmis saavad need 2020. aasta augustis ning sama aasta 1. septembril saab seal õppetööga alustada. Võib öelda, et töid, mida järgneva aasta jooksul teha plaanitakse, on terve rida.
Aastatel 1965-1967 ehitatud kolmekorruselisel juurdeehitisel lammutatakse kolmas korrus, ehitatakse uus katus, soojustatakse seinad. Kogu koolimaja ulatuses renoveeritakse keskkütte- ja elektrisüsteem, korrigeeritakse klasside paiknemist ning tehakse tänapäevane siseviimistlus. Nende töödega saavutatakse Jalmar Mandeli sõnul energiatõhusus ja paraneb õpikeskkond.
Töid teostab Ehitus5Eco OÜ. Tegemist on sama ettevõttega, kes rajas Rapla gümnaasiumi hoone ning Kohila gümnaasiumi juurdeehitise. Direktor Vasnu avaldas heameelt just selle üle, et töid tegev firma on koolide ehitamisel kogenud.
Järvakandi kooli renoveerimine läheb kokku maksma rohkem kui miljon eurot. Jalmar Mandel ütles, et tööde kogumaksumus on 1 263 449 eurot. Sellest 675 648 eurot tuleb SA Innove kaudu Euroopa Regionaalarengufondist ja 587 801 eurot Kehtna vallalt.
