Siim Jõgis
Raplamaa Ettevõtlusnädal läheb täie hooga käima esmaspäeval, 7. oktoobril. Kuni reedeni on kõik päevad täidetud sündmustega kogu maakonnas ning neil kõigil on üks koordinaator – Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) konsultant Anu Kaar.
Pikki kuid on sellega vaeva nähtud, et kõik sündmused paika ning klappima saada. Oma igapäevatöös on tema valvsa pilgu all noorte ettevõtlikkus.
Ettevõtlusnädal on üle-eestiline sündmus ning viiakse läbi juhtmõtte “Samm Sinu unistusteni” all. Rapla maakonnas vastutab selle kulgemise eest just Kaar. Kiire pilk kalendrisse ütleb, et kokku vastutab ta kuueteistkümne sündmuse eest, millest igaüks on oma kindla sihtgrupi ning eesmärgiga. Küll aga torkab silma üks, mis on planeeritud suuremalt kui teised ning on ka suunatud kõige laiemale auditooriumile. See on e-kaubanduse teemaline ettevõtluspäev teisipäeval, 8. oktoobril.
“See on ettevõtlusnädalal Raplamaa suurim sündmus. Aset leiab see Rapla kinos ning sinna on oodatud kõik, keda vähegi huvitab e-kaubanduse temaatika. Osalemine on tasuta,” rääkis Kaar. Ta lisas, et kuigi fookus on konkreetselt asetatud e-kaubandusele, puudutatakse ka sotsiaalmeedia valdkonda ning kuidas ettevõtjana sealseid võimalusi edukalt kasutada. Kohal on koolitaja Priit Kallas, kes peatub tähtsamatel digiturunduse ja e-kanalite teemadel: sisuturundus, SEO, Facebook, Google Ads ja Analytics, meiliturundus. Praktilisi näiteid oma kauba müümisest toob Alar Huul ning viiest sammust e-turunduses räägib Jane Salu.
Koolide kaasamine
Seda võib küll lugeda kogu nädala lipulaevaks, kuid tegelikkuses on see ainult üks osa laiemast pildist. Piltlikult öeldes antakse avavile esmaspäeva, 7. oktoobri hommikul. Siis on Töötukassa infohommik teemal “Kuidas leida sobiv töötaja”. Konkreetselt keskendub see e-töötukassa ja EURES-portaali võimalustele, ehk kuidas kasutada neid kanaleid omale sobiva töötaja leidmiseks. Teema kerkis Anu Kaare sõnul päevakorrale tööjõupuuduse tõttu Eesti majanduses. Sobilikke ametimehi on keeruline leida. Sellele probleemile on varem tähelepanu juhtinud ka mitmed Raplamaa ettevõtete juhid. Samuti räägitakse Töötukassa infohommikul nõuetest välistööjõu värbamisel.
Ettevõtlusnädala üks oluline suund on Anu Kaare sõnul olnud ka haridusasutuste kaasamine. Kehtna kutsehariduskeskus, Rapla Vesiroosi kool, Rapla, Märjamaa ning Kohila gümnaasium – kõik nad on selle nädalaga omal moel seotud. Iseenesest ei ole see midagi uut. Ka varasematel aastatel on koolid olnud kaasatud. Anu Kaar rääkis, et tema elu on see pisut isegi lihtsamaks teinud, sest koolid on ise initsiatiivi üles näidanud, et kaasa lüüa.
Üle-eestiline sündmus
Anu Kaar ise on töötanud Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses alates 2018. aasta oktoobrist. Ettevalmistustööd tänavuse sündmuse õnnestumiseks said alguse põhimõtteliselt kohe pärast eelmise lõppu. Või hiljemalt uue aasta alguses. Tugevad koolitajad ja päevajuhid tuleb broneerida võimalikult varakult, sest muidu oled neist lihtsalt ilma jäänud. Aeg on ju alati teada – ettevõtlusnädal leiab igal aastal aset oktoobri esimeses pooles.
Kokkuvõttes toimub see neljateistkümnendat korda ning kõigis viieteistkümnes Eesti maakonnas. Aastate jooksul on selle suurus ja mastaap kasvanud. Sel korral on igal pool Eestis kokku üle kolmesaja sündmuse. “Algusaegadel polnud see kaugeltki nii suur, vaid kasv on tulnud aegamööda,” rääkis Kaar. Korraldajatel on rabelemist palju, et kõik õigel ajal tehtud saaks. Kaar ütles, et umbes kaheksakümmend protsenti tema kõigist mõtetest on seotud just eelseisvate sündmustega. Ise ta igale poole kohale jõuda ei plaani, kuid vähemalt üks RAEK-i esindaja on alati kohal.
Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus, Raplamaa Ettevõtjate Ühing – kõik nad panevad oma õla alla ning Kaar ütles, et ta on neile panuse eest tänulik.
Õpilasfirmad
Töö noortega ning õpilasfirmad on üks valdkond, mis on kujunenud Anu Kaare jaoks eriti südamelähedaseks. “Õpilasfirmad on erakordselt hea võimalus noore inimese jaoks tajuda enda potentsiaali ning jõuda otsusele, kas nad tahavad ka tulevikus midagi sellist teha,” rääkis Kaar. Viimastel aastatel on õpilasfirmade tegemine raugenud, aga peagi saab see olema taas tõusuteel.
Anu Kaar on hariduselt filoloog ning töötab õpetajana. Ta viib Rapla gümnaasiumis läbi sündmuskorralduse valikainet ning äsja sai alguse teine õppeaasta. Numbrid kõnelevad iseenda eest – õpilastele pakub see valdkond huvi. Eelmisel õppeaastal registreeris end Anu Kaare tundidesse 34 õpilast. Tänavu pani ta piiri teadlikult veidi madalamale ning valikainest saab osa võtta 24 õpilast. Selle kõrvalt hakkab ta juhendama ka kahte õpilasfirmat.
Sündmuskorralduse kursus on suunatud kümnendate klasside õpilastele, aga õpilasfirmasid hakkavad looma üheteistkümnendikud. Väga täpselt ei tahtnud Kaar nendest veel rääkida, aga üks neist hakkab tegelema tekstiili valdkonnaga ning teine smuutidega. “Päris lukku ma neid mõtteid veel panna ei taha, sest siinkohal on suur märksõna tootearendus. Ei pea ju kinni jääma oma kõige esimesse mõttesse,” rääkis Kaar.
Ta on võtnud oma südameasjaks süstida noortesse inimestesse ettevõtlikkust ning praegu tundub, et see plaan töötab. Lisaks on minifirmad kuuldavasti loomisel ka Rapla Vesiroosi ja Kesklinna koolis, kuid Kaar nendega otseselt seotud ei ole.
Oma töö käigus on ta endale sõnastanud ka selge eesmärgi: “Minu eesmärk on noorte ettevõtlikkuse ja ettevõtliku mõtlemise kasvatamine. Samuti pakkuda tuge õpetajatele ja koolijuhtidele, et suunata noorte mõtlemine ettevõtlikkusele. Minul on võimalused, mida koolidel ei ole,” rääkis Kaar.
Selle töö ja mõtteviisi vilju saame hakata nägema võib-olla kolme, viie või kümne aasta pärast, kui needsamad noored ettevõtteid juhivad. “Kui tõesti nii läheb, siis võib öelda, et minu süda on rahul. Ma tean, et noorte seas on tohutult palju potentsiaali,” sõnas Kaar.
Matkajuht
Oma päritolu kohta ütleb naine, et terve elu on tal üks jalg olnud Raplas ja teine Tallinnas. “Minu juured asuvad Raplamaal. Ema on siit pärit ja kõik oma suved, koolivaheajad ja nädalavahetused olen veetnud siin,” rääkis ta. Suure osa oma elust on ta veetnud siiski Tallinnas. Põhihariduse omandas ta Tallinna Kuristiku gümnaasiumis, mis toona kandis veel 60. keskkooli nime. Keskkooli läks Kaar Mustamäele ning kõrghariduse omandas Tallinna Ülikoolis. Eriala oli filoloogia.
“Mina olen elukestva õppe musternäidis. Olen läbinud igasuguseid kursuseid ning omandanud nii massööri- kui ka kokapaberid. Sel suvel lõpetasin Luua metsanduskooli ja nüüd olen paberitega matkajuht,” rääkis ta. Ühtlasi on ta ehe näide tuntud ütlusest, et kes palju teeb, see ka palju jõuab.
Matkajuhiks õppis ta enda sõnul selleks, et käia looduses end laadimas. Ning selleks, et töö ajal juhtida õpilasi ettevõtlikumalt mõtlema, kuluvad laetud akud igal juhul ära. Anut võib tihti leida jalutamas metsa vahel või rabas. Ise ütleb ta, et see on enda sees tasakaalu leidmiseks kõige parem viis. „Alles eile käisin jõhvikal,“ lausus ta rõõmsalt. Väga palju ta matkagruppe rabasse jalutama viinud veel ei ole. Senimaani on ta seda teenust pakkunud tuttavate tuttavatele ning üksikutele firmadele, kes on ta ise üles otsinud.
Anus peitub üks omadus, mis aitab kaasa nii tema tööle õpetaja kui ka matkajuhina. Seda tunnistab ta ka ise – tal puudub esinemishirm. Vaja on rääkida õpilastele sündmuste korraldamisest? Pole probleemi! Tuleks väikesele seltskonnale tutvustada Eesti rabamaastikku? Pole samuti probleemi! Nüüdseks on ta sellega tegelenud juba ligikaudu aasta aega ning suuresti on ta rabasse jalutama viinud just lastegruppe. Igati mõnusad on näiteks pannkoogihommikud kuskil vaikse raba serval. Isegi laste sünnipäevi on ta sedasi läbi viinud ning käinud nendega metsas loomade jälgi otsimas, luubiga putukaid vaatamas, linnulaulu kuulamas ning võrdlemas erinevaid samblaid.
„Ka selles valdkonnas olen pigem endale valinud noortesuuna,“ rääkis Kaar. Ta lisas, et kas õpetaja elukutse tõttu või mitte, kuid töö noortega on talle alati sobinud. Kui juba rabasse minna, siis pole mõtet seda teha vähem kui kolmeks tunniks. „Rabasse minnes tuleb leida endas rahu ning ma tean, et selleks kulub tund aega, et saada lahti mõttest, mida ma peaksin õhtul süüa tegema,“ sõnas Anu.
Nüüd jääb ettevõtlusnädala alguseni pisut rohkem kui nädal. Ees ootavad seminarid, konverentsid ning töötoad, mis kõik haakuvad ühe teemaga – „Samm sinu unistuseni“. Üheks läbivaks jooneks saab olema e-kaubandus, sest just veebipõhised lahendused võimaldavad alustaval ettevõtjal jõuda kõige kiiremini oma potentsiaalsete klientideni.
Kuigi Anu Kaar on ametinimetuse poolest projektijuht, ütles ta, et üksinda pole küll võimalik midagi korda saata. Selle nädala õnnestumise taga on esiteks terve Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning tegelikult veelgi laiem ringkond. Ettevõtlusnädal saab alguse teisipäeval, 7. oktoobril ning kestab pühapäeva, 13. oktoobrini.
Kümme küsimust Anu Kaarele
Mis on su lemmikfilm?
Olen kohutavalt kehv filmide vaataja. Jään Eesti klassika juurde – Kibuspuu, Krjukov, Nõmmik, Abel. “Siin me oleme” näiteks.
Soovita head raamatut, mis avaldas sulle sügavat muljet.
Annemarie Selinko “Désirée”.
Nimeta riik/linn/koht maailmas, kus tahaksid kindlasti ära käia.
Sri Lanka.
Mis on su õhtune lemmiksnäkk?
Juust.
Mis võõrkeeli sa räägid?
Inglise keelega saan hakkama, veidi ka soome ja vene keelega.
Millistest meediakanalitest loed/kuulad/vaatad uudiseid?
Internetist põhiliselt.
Facebook või Instagram?
Tööalaselt Facebook, muidu pigem Instagram.
Nimeta kuulus inimene, kellega tahaksid koos õhtust süüa.
Bryan Adams.
Kuidas sulle meeldib kõige rohkem oma sünnipäeva tähistada?
Viimase aja kõige meeldejäävam oli sumedal suveööl vaikuses rabalauka serval, Linnutee peakohal ja äike sähvimas horisondil.
Millist muusikat sulle kuulata meeldib?
Oleneb kontekstist. Olen Rootsi tantsumuusika austaja. Samas meeldib teismeliseeast alates soft-rock, ajatu näide on “Michael Learns to Rock”.
