Reet Saar
Suur kollasel taustal reklaam, mis oli paigutatud alevi külje alla suure maantee äärde, kutsus 28. septembril Märjamaale. Kahevärviline kujundus rõhutas nii märga kui ka maad, mis mõlemad asula nimes kajastuvad.
Siinkirjutajale tundus, et sellest võib saada tore päev, kui korraldajatega rääkides tuli välja, et nii paljud ettevõtted-asutused-tegevused Märjamaal (lõpuks sai neid kokku 17) on valmis „Maal elamise päeval“ end tutvustama. Ette öeldes – oligi tore.
Märjamaa vallamaja poole sammudes lehvitasin mõtteis Raplamaa Sõnumite ajakirjanikule Vivika Veskile, keda kolleegid sel päikeseküllasel päeval viimsele teele saatsid. Vivika oleks ehk hea meelega tulnud ise Märjamaad kaema, sest aastate eest on ta siinkandis mõnda aega elanud ja nüüd olnuks tore paralleele tõmmata.
Vallamajas oli päeva staap. Siit sai võtta külastuskaardi, millele ringkäigul kleepse koguda. Need, kes kõik punktid läbi käisid, said lõpuks vallamajas endale loosiga ka väikese auhinna tõmmata. Kontorihoone ees sagisid punastes särkides vabatahtlikest ametnikud, kes avasid kohviku, kus suupistete eest raha ei küsitud. Siin olid ka kahe kinnisvarabüroo letid. Maaklerid kinnitasid vallamaja ustele infolehed neist arvukatest objektidest, mis Märjamaa vallas müügis on, ja olid valmis vastama huviliste küsimustele.
Peaaegu igas kohas, kus see vähegi võimalik oli, pakkusid vastuvõtjad ka mingit tegevust. Nii oli rahvamajas päeva jooksul koguni kolme erineva treeningu tutvustus, mida tegi kaasa mitukümmend naist. Kirikus oli võimalik ronida laevõlvide peale või tõusta torni ja heita pilk sügisvärvides ümbrusele. Muusika- ja kunstikoolis sai ise joonistada ja pille proovida. Üks poiss ütles oma kaaslasele üliviisakalt: „Palun ära sina praegu klaverit proovi, ma tahan kuulata kandle häält.“ Ja tõmbas tundlikult sõrmedega üle keelte. Sellist huvi nähes küsis muusikakooli direktor Maiu Linnamägi kohe, kas poiss tahab ehk kandlemängu õppima tulla.
Gümnaasiumis oli orienteerumismäng. Päästekomandos võis pugeda päästja riietesse. Siin jagati ka mitmesuguseid teemakohaseid kleepse ja trükiseid. Maadlusklubi Juhan kutsus rammu katsuma, ujula vette, raamatukogus õpetati vanu raamatuid parandama. Sotsiaalkeskuses sai koos lauluklubiga laulda.
Päeva ühed erilisemad kohad olid need, kuhu muidu ei pääse. Nii oli võimalus jalutada metallitööettevõtte Oniar õuel ja kuulda lähemalt Märjamaa ühe suurima tööandja elust. Avatud uste päev oli ka kunagises preestrimajas, kus pärast põhjalikku uuenduskuuri saab öömaja rentida. Oma plaane tutvustas MTÜ Wäega Wärk, kes oli rahvamajas välja pannud oma liikmete käsitööde näituse ja tutvustas tulevase pärimusmaja projekti. Ilus ilm võimaldaski kolida sellele õuele, kus lennukad plaanid tahetakse teoks teha. Siin mängiti pilli, kampa võeti ka hiljuti Märjamaa valda elama kolinud pillimees ja pillimeister Leho Laaser, kes näitas oma pille ja töövahendeid. Discgolfi huvilised pidasid Järta spordikeskuses oma võistlusi.
Märjamaa vallavanem Merlin Suurna sõitis läbi kõik punktid, tänas osavõtu eest ja kinnitas, et kõik nad on vallas väga olulised tegijad. Ta kinkis tänutäheks päevast osavõtu eest kohalikus Lemmiku poes küpsetatud leiva.
“Maal elamise päeva“ eesmärk oli tutvustada elukeskkonda maal koos sealsete teenuste, töökohtade, seltsitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ning pakutavate elukohtadega.
Märjamaal registreeris end 689 osavõtjat, neist 116 olid väljastpoolt valda. Enamik, kellelt muljeid sai küsitud, kinnitasid, et see on vahva päev. Üks arvamus oli, et see oli siiski kummaline ettevõtmine. Kõneleja arvates uurib võimalik huviline ennekõike internetist infot, kui tahab kuskile kanti kolida, mitte ei tule kohapeal punkte läbi käima. Oma iva on selleski.
Ennekõike saigi sellest tore kogukonnapäev, mis andis kohalikele kinnitust, et just siin on tore elada. Aeg näitab, kas selline päev toob kohapeale ka mõne uue elaniku. Teema üle arutledes öeldi välja, et selline kogukonnapäev võiks ehk edaspidi Märjamaal olla ka siis, kui üleriigilist ettevõtmist ei ole.
