Valter Uusberg
Kaupmehed tunnevad oma klientuuri, aimavad ette ja oskavad juhtida meie ostukäitumist ning kujunev linnaruum on tihti nende otsuste nägu. Nagu idee, et Raplale kuluks veel üks pood ära ja asuks Okta Centrumi kõrval kasutult seisval haljasalal.
Sinna plaanitava Grossi poe tulise toetaja Kristjan Alleri põhjaliku kirjutise juures 11. septembri Sõnumites oli tore droonifoto, millel Okta Centrum (1977) särab täiuslikus geomeetrilises ilus. Pildilt leiab muudki – linnaruumi tervikliku ansambli, mille on moodustanud olemuselt vastandlikud objektid – korrusmajade üheotstarbeliselt lihtsad justkui uinunud mahud ja neile ereda geomeetrilise arhitektuuriga aastakümneid äratust pakkuv Okta Centrum.
Nüüd on kavas ansamblit poehoone ja parklaga täiendada – mõistlik plaan, ruumi jätkub nii ühele kui ka teisele. Ainult üks kõrge künnis tuleb ületada. Lisandus peab ansamblisse sobituma nii, et see olemasolevat rikastaks ja Okta Centrumi unikaalset arhitektuuri veelgi esile tooks. Kujutlen, et arhitektil, kes seda ülesannet lahendama asub, võib käsi arvutihiirel juba kergelt väriseda. Tegu on ikkagi Eesti arhitektuuri kullafondi kuuluva teose naabrusega.
Selle autori, elava arhitektuuriklassiku Toomas Reinu looming hõlmab umbes 120 ehitist ja projekti, millest Okta Centrumit Raplas peetakse vaat et tema parimaks tööks. Arhitekti nime guugeldades on esimesteks piltideks ikka „Rapla KEKi haldushoone“ (Okta Centrumi omaaegne nimi) vaated. Võib sattuda ka mängule „Eesti 100 aaret“, milles Rapla 70-ndate arhitektuuriimet kirjeldatakse muuhulgas nii: „Rapla KEKi omaaegse haldushoone arhitektuurne väärtus ei piirdu üksnes Raplamaaga. Hoonel on oluline koht Eesti arhitektuuriloos ja tähelepanu on see pälvinud ka rahvusvaheliselt.
Rapla KEKi hoone siselahenduse eest sai Aulo Padar 1977. aastal sisekujunduse aastapreemia. Ehitist on kajastatud mitmetes rahvusvahelistes arhitektuuriajakirjades, näitustel, raamatutes. Ikka ja jälle pälvib see kohalike ja rahvusvaheliste vaatlejate tähelepanu – tumesinisel soklil justkui õhus hõljuv püramiid, mis kordub negatiivina kõrval asuval, basseini ja terrassidega kujundatud maastikul. Erilise ja uuendusmeelse arhitektuuri ning kõrge kultuuriväärtuse tõttu võeti maja 2015. aastal muinsuskaitse alla.“
Grossi poeketi hooned on arhitektuurselt nukravõitu ilmega. Oleme mures, et midagi sellist võib Okta Centrumi ja korrusmajade heas tasakaalus olevasse ansamblisse poetuda. Arvestuste kohaselt kõik ju klapib – asukoht, sihtrühm, ruutmeetrid ja kasumlikkus. Poleks paha, kui seda loendit täiendaks linnaruumiliselt vastutustundlik valmidus luua olemasolevale tipparhitektuurile vääriline naabrus.
Väike meeldetuletus. Meil on põhjust siiani tänulik olla ettevõtjale Helmet Palmile, kelle rakendatud nutikad arhitektid andsid Rapla bussijaamale (1999) arhitektuurselt huvitava kaarja vormi, mida näeme ka neist ühe, Andri Kirisma projekteeritud Tallinna kobarkino Coca Cola Plaza (2001) lahenduses.
Toomas Rein ütleb, et väga palju oleneb tellijast, aga ka arhitekti vastutus on erakordselt suur, sest paljuski kujundab keskkond meie mõtteid ja püüdlusi.
