Katri Reinsalu
Uuest aastast muutuvad väljaspool kodu üldhooldusteenuse osutajatele kehtivad nõuded. Lihtsamalt öeldes tuleb hooldekodudel järgmisest aastast veidi rangemate reeglitega arvestada. Neile muutub kohustuslikuks omada tegevusluba.
Tegevusloa väljastab sotsiaalkindlustusamet ja see antakse välja tähtajatult. Selleks, et tegevusluba saada, tuleb vastata erinevatele nõuetele, näiteks tervisekaitse- ning tuleohutusnõuetele. Hooldekodude tegevust reguleerib ka sotsiaalministri määrus „Täiskasvanute hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded”.
Protsessid tegevusloa taotlemiseks on hooldekodudes juba käima lükatud. „Rapla hooldekeskus on tänaseks täitnud kõik nõuded tegevusloa taotlemiseks. Tänased nõuded ei erine küll suuresti eelnevate aastate poolest, sest hooldekodud peavad vastama iga aasta päästeameti ja tervisekaitse ettekirjutustele.
Suurimaks väljakutseks osutus valgustuse vastavus täiskasvanute hoolekandeasutuste tervisekaitsemäärusele. Magamistubadesse ja puhkeruumidesse paigaldati lisavalgustust,” ütles Rapla hooldekeskuse juhataja Anne-Ly Pedaja.
Juuru ja Kaiu hooldekodu juhataja Merle Lemberi sõnul on protsess tegevusloa saamiseks lõpusirgel. Hooldekodu nõuetega vastavusse viimisel on olnud mõned väljakutsed. Sarnaselt Rapla hooldekeskusega oli üheks murekohaks valgustus. Nii Kaius kui ka Juurus vahetati see välja. Eile algas Kaiu hooldekodus ka WC-de ja pesuruumi ehitus.
Järvakandi hooldekodu on oma vastustes napp. Tõdetakse, et töid tegevusloa taotlemiseks on alustatud. Hooldekodu juhataja Tiina Logberg lisas, et probleeme tegevusloa saamisel on. Ta ei täpsustanud, millised need probleemid on, kuid ütles, et need püütakse enne aasta lõppu lahendada.
Lisaks füüsilisele keskkonnale seatud nõuetele tuli hooldekodudel vaadata üle ka oma personal. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab, et 2020. aastast peab hooldusteenust vahetult osutav hooldustöötaja omama vastavat haridust.
„Personali arv ja oskused peavad rahuldama klientide vajadusi nii päeval kui ka öösel. Kliendid peavad olema oskuslikult hooldatud. Rapla hooldekeskus on aastate vältel hooldustöötajaid koolitanud koolitusplaani alusel ja vastavalt vajadusele,” kommenteeris Rapla hooldekeskuse juhataja Anne-Ly Pedaja. Asutuse kümnest töötajast seitse on kvalifitseeritud. Ülejäänud kolm on abihooldustöötajad, kelle tööd seaduse järgi hooldustöötajad juhendavad.
„Toimuvad täiendõpped ning korraldatakse koolitusi nii hooldajatele, abihooldajatele, köögipersonalile, majandusjuhatajale, hooldusjuhile kui ka juhatajale. Suur väärtus oli osaleda kahel hooldustöötajal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli töökohapõhisel hooldustöötajate kutseõppel. Õppetöö läbinud lõpetajad Ene Kaldmaa ning Tiiu Smirnov pälvisid 25.10.2019 lõputunnistuse,” rääkis Pedaja.
Kaiu ja Juuru hooldekodus on kutsetunnistus seitsmel hooldustöötajal. Kolm hooldustöötajat lõpetasid oktoobris täiskasvanutele täiendkoolitusi pakkuva Juunika Koolituse hooldustöötaja tase 3 õppe. Juhataja Merle Lember kommenteeris, et asendusi on hooldekodusse alati keeruline leida, kuid õpingute võimaldamiseks tuli hakkama saada.
Nii Rapla hooldekeskus kui ka Kaiu ja Juuru hooldekodu kinnitavad, et uuest aastast keegi oma ametist loobuma ei pea. Merle Lember tõdes, et hooldekodusse töötajate leidmine on alati keeruline olnud, sest vähesed tahavad seda tööd teha. Ometi on ta optimistlik ja usub, et hakkama saadakse ka uuel aastal. „Arvan, et probleemi ei teki. Kui inimene soovib töötada, siis leiame võimaluse teda ka koolitada,” ütles ta.
Järvakandi hooldekodu juhataja Tiina Logberg jäi selle küsimuse osas pigem murelikuks ning ütles, et probleem töötajate leidmisel on juba täna suur ning muutub järgmisest aastast veelgi suuremaks.
Tänaste töötajate hariduse ja tuleviku osas oli tema vastus aga napp: „Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis on hooldustöötajatel aasta lõpuks vastav paber olemas.”
Uute nõuete vajalikkuses hooldekodude juhatajad ei kahelnud.
„Rapla hooldekeskuse eesmärk on tagada kõikidele hooldekeskuses olevatele klientidele ja nende pereliikmetele kvaliteetne ja õiguspärane teenindus hooldusteenuse osutamisel. Kvaliteet ja nõuded seotakse teenuse osutaja püüdlusega järjekindlalt täiustada teenust, et vastata kliendi vajadustele ja saavutada kliendi rahulolu. Nõuete täitmine ja kvaliteedi tagamine on pidev protsess, mitte saavutatud seisund. Oleme pidevas liikumises kvaliteedi arenduse suunas,” võttis Anne-Ly Pedaja kokku.
