Helerin Väronen
Eelmise neljapäeva, 7. novembri hommikul külastasid Belgiast ja Hollandist pärit välistudengid Okta Centrumit, et kasutada sealt saadavat infot ühes oma magistrikursuse töös.
Reisi ja kursuse taga oli Belgias asuva Leuveni katoliikliku ülikooli arhitektuuriprofessor Caroline Voet. Eelmisel aastal pidas ta EKA-s avaliku loengu ning talle tutvustati muuhulgas 20. sajandi Eesti arhitektuuri. Sellest inspireerituna tegi ta oma tudengitele magistrikursuse, mis keskendub valitud hoonetele Eestis. Tudengite põhirõhk on küll Linnahallil, kuid vaatluse all on ka teised hooned, nende hulgas Okta Centrum.
Eestis ringi käimiseks ja hoonete vaatlemiseks oli tudengitel aega nädal. Kui info hoonete kohta on kokku kogutud, hakkavad nad ehitama neist makette, mida nad siis analüüsivad, püüdes jälile saada arhitekti mõttele, ehk milline oli tema taotlus hoone sünni hetkel. Tööde hindamine toimub juunis. Tudengeid huvitab just hoonete morfoloogia, ülesehitus, milline on olnud taotlus ja funktsionaalsus.
Tudengitega oli kaasas ka EKA visuaalkultuuri instituudi vanemteadur Andres Kurg, kes oma teadustöös uurib 1960. ja 1970. aastate lõpu Nõukogude Liidu arhitektuuri ja disaini. Pärast Okta Centrumi külastust pidas ta neile ka väikese loengu sellest, milline oli elu 70-ndate Eestis, et nad suudaksid mõista ehitusaegset konteksti. Kuna nende ajalugu ja taust on täiesti teistsugune (pluss juurde veel ka nende noorus), on neil näiteks raske mõista defitsiidi, kolhoosi ja ehituskontorite tähendust.
Hilisema loengu kohta sõnas Kurg, et tudengid olid lugenud paari artiklit meie arhitektuurist ja nende küsimused olid väga asjalikud. Rapla puhul vaatasid nad Okta Centrumi arhitekti Toomas Reinu varasemaid hooneid, võrdlesid Rapla ehitist nendega ning püüdsid mõista seda muutust, mis Okta maja puhul toimus: näiteks sümmeetria kasutamine, hoone suhe maastikuga, keda kujutati ette hoone kasutajaskonnana.
Originaalne korvpalliplats ja käsitöötoolid
Just selleks päevaks, kui välistudengid saabusid, oli maha sadanud lumi, mille tõttu autodega tulijad hilinesid. Postkaardilikud vaated lumistele metsadele lummasid esimest korda Eestis olnuid peaaegu sama palju kui Okta hoone ise. Arhitektuuriliselt põneva hoonena pakub Okta Centrum huvi juba ka seepärast, et asub keset väikest linna. Kurg sõnas tudengitele, et huvitav on mõelda, kuidas see omal ajal spordihoone, kontorite ja kogunemiskohana toiminud on.
Muinsuskaitseameti Raplamaa nõunik Mikk Mutso sõnas, et hetkel on hoonel väga madal energiaefektiivsus ja majanduslike otsuste tõttu on see viimased aastad kasutuseta seisnud. Arutelusid selle ümber, mis seal asuda võiks, on olnud mitmeid. Näiteks on õhus kohaliku omavalitsuse ruumide, muusikakooli ja noortekeskuse viimine sinna. Muusikakooli asjus külastasid Oktat eelmisel nädalal Akukoni esindajad, et mõõta saali akustikat muusikakoolile sobivuse suhtes, kuid mittesuletud seintega ei saanud mõõtmist teostada.
Tutvustavat ringkäiku alustati tudengitega alumiselt korruselt, kus kiirelt heideti pilk maja taga asuvale basseinile ja arutleti selle maastikku sobitumise üle. Teisel korrusel tõmbasid pilku vaade välja ja kaheksanurksed detailid, näiteks postide ümber olevad kaunistused ning rohelised tumbad. Mistraga (mille kasutamisega terves hoones tagasi pole hoitud) kaetud seinapaneelid täitsid varem kindlat eesmärki, olles teadetetahvlid. Isegi mõne nööpnõela võis veel sealt leida.
Hoone pärliks olevas spordisaalis veedeti kõige enam aega. Üldjoontes on saal heas korras, laes on vaid üks koht, mis on läbi sadanud, kuid see on kilega kaetud. Istmed ja käsipuud on seal valminud käsitööna ja seda on Voeti sõnul ka täitsa näha. Istmete mugavuse proovis Mutso ära, tõdedes, et oma aja kohta on tegu täitsa ergonoomilise tooliga, seljakumerus ja istumislohk on olemas.
Oma tudengitele andis Voet 15 minutit ise ringi käimiseks, et nad saaks enda kursusetöö jaoks detaile ja huvitavaid kohti pildistada. Näiteks on huvitavaks detailiks saali põrand, millel on säilinud originaalne korvpalliplatsi joonestik, mis praegu kasutuses olevast mitmeti erineb.
Eriline koht on ka saali ülaosas asuv kinoruum, kus on alles vanad kinoprojektorid, millest üks on veel töövõimeline.
Kaheksakujulise vormi kasutamise kohta sõnas Kurg, et Stockholmis on näiteks filmiinstituut, mille sisemuses on samuti kaheksatahukaid kasutatud ja sarnased valgustid. Kuid Kurg ei usu, et Rein selle mõtte sealt sai, ilmselt oli ajastu vaim selline, kuna näiteks kärjelise struktuuri kasutamine hakkas 60-ndatel levima.
Erinevaid Okta Centrumi detaile vaadates tõdeti, et sel ajal, kui see ehitati, osati eimillestki kõike teha. KEK-i töömehed olid Raplas ja mujalgi nupukad ja leidlikud.
Siseruumidest viimasena heideti pilk basseiniga saunale, milles veel päris õige saunalõhngi sees oli. Huvitav on see, et saunas on põrandal kasutatud hoone välisseinte plaatide katkiläinud tükke, nii et midagi ei lastud raisku minna.
Välistudengid lõpetasid oma tuuri maja väljastpoolt uurimisega.
