Helerin Väronen
Kuimetsa külavanem Iiris Saluri on algatanud petitsiooni, millega soovitakse Kuimetsa-Roovere-Paide maantee seni kruusakattega teelõikude (Kuimetsa-Suurekivi ja Vahastu-Piiumetsa) mustkatte alla viimist. Petitsiooni eesmärk on ühendada parema teega omavahel kaks küla, Kuimetsa ja Vahastu, ning luua otseühendus Järvamaaga.
Igal kevadel ja sügisel on seda teed mööda liikujad hädas, kuna lumesulamise ja vihmavee tõttu muutub tee peaaegu läbimatuks porimülkaks. Suviti on teeäärsed elanikud ja jalgsi liikujad hädas tolmuga, mis võtab hingetuks ja katab aias kõik taimed ja põõsad.
Rapla vallalt pole külaelanikud abi saanud, kuna tegemist on riigiteega. Nüüd ongi otsustatud, et paremate tingimuste saamiseks tuleb otse riigiga suhelda. Esmane petitsiooni idee sündis tegelikult aga Järvamaal, kus Mari Künstler hakkas koguma allkirju Vahastu-Piiumetsa lõigu mustkatte alla saamiseks. Sellest jääb aga Saluri sõnul Kuimetsa poolt vaadatuna väheks ja tema algatusel tehti teinegi petitsioon, et katta ära kogu tee probleemsed kohad. Petitsioonile saab allkirju anda kuni detsembri alguseni. Pärast seda plaanitakse petitsioon edastada majandus- ja kommunikatsiooniministrile, regionaalministrile ja Maanteeametile.
Kokku loodab Saluri saada vähemalt 300 allkirja, kuid mida rohkem, seda parem. Eesmärk seati selle järgi, et umbes nii palju on Kuimetsas ja naabruses elanikke. Vanurid aga ei pruugi allkirju anda, nii et Saluri ootab toetust kõigilt. “Kui mõni küla või piirkond on hädas, siis võiks teisedki teda toetada,” loodab Saluri.
Maanteeamet on elanikele põhjendanud, miks teed pole veel korda tehtud, vähese liiklustihedusega. Olemasolevad andmed ei näita aga seda, kui palju sõidaks sel teel autosid siis, kui oleks korras. Kuimetsast näiteks Türile oleks seda teed mööda vaid 30 km, kuid tee seisundi tõttu sõidetakse pigem läbi Rapla, mis teeb teekonna pikkuseks 75 km. Ring on tohutu, kuid auto ja enese närvide säästmiseks ollakse selleks valmis. “Muidugi on tore tutvuda Eestimaaga ja minna ringi, kuid see on ikka mõttetult pikk ring,” lisas Saluri.
Ka Viljandisse, Paidesse ja sealt edasi Tartu pääseks kiiremini. “Meile oleks see otsekui aken Euroopasse, kui see tee vaid normaalne oleks,” ohkas Saluri. Ta meenutas ühte korda, kui tuttav talle seda teed mööda Türilt külla sõitis. Kohale jõudes sõnas ta, et teinekord sõidab ta kasvõi läbi Narva, kuid seda teed tema enam rohkem ei kasuta. Ka Vahastusse kontsertidele käidaks korras tee puhul meelsamini ning Viljandisse teatrisse jõuaks puhta autoga.
Kuimetsa rahvamajas toimuvad peod ja kultuurisündmused on populaarsed märksa kaugemal kui vaid oma külas. Viimasele peole tuli rahvast Käsmust Viljandini. Tulijaid oli ka Türilt. Need, keda Google’i kaart soovitas tulla läbi Vahastu, said esimese „elamuse“ juba enne kohale jõudmist. „Seda „safarit“ me teist korda ei läbi,“ tunnistasid pidulised, keerates lahkudes autonina vastassuunda ehk pikale Rapla ringile.
“Isiklikult mulle pakub elevust ja põnevust maal elamine ning see, et elu maal ongi meie endi kätes. Omavalitsused ja riik lähevad meist aina kaugemale ja siis jäädki äärealadel ise oma elu määrama. Kiruda võib kõike, aga püüa midagi ära teha, et elu läheks paremaks,” sõnas Saluri.
Elades Harjumaa piiri ääres, ei tea Saluri naabermaakonna nendepoolses otsas enam selliseid olulisemaid punkte ühendavaid kruusakattega teid. Nii et suudetakse küll ka küladevahelistele teelõikudele mustkate maha panna. Saluri tõi näiteks Äksi ja Kolu vahelise külatee, mis on saanud mustkatte alla aastaid tagasi ja kus on kogu teelõigul liikluspiirang 60 km/h. Kuimetsa ja Vahastu kruusateedel enamasti sellist piirangut peal ei ole, kuigi tegelikult seal palju kiiremini sõita ei kannata. Kuhugi võiks Saluri arvates eksootikat ehk kruusateid ka jääda, kuid need olgu mahakeeramised, looduskaunid kohad, mitte olulisi asustatud punkte omavahel ühendavad teed.
Kommentaarid:
Rainer Kuldmaa, Maanteeameti Ida strateegilise planeerimise juht: Otsuste tegemisel lähtub Maanteeamet Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud riigiteede teehoiukavast.
Maanteeametil on riigiteede teehoiukava koostamise raames välja töötatud kruusateedele katete ehitamise kandidaatobjektide võrdlemise ja järjestamise metoodika. Antud metoodika arvestab 5 parameetri koosmõjuga, mille alusel on riigi kruusateede lõigud järjestatud pingeritta. Järjestamisel võetakse arvesse liiklussagedust, raskeliikluse osakaalu, bussiliinide olemasolu, tolmu mõjuala pikkust (baseerub teeäärse hoonestusala pikkusel) ja lõigu lähipiirkonna elanike arvu.
Eestis on riigile kuuluvaid kruusateid 2139 km, millel aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on suurem kui 50 autot ööpäevas.
Planeeritud vahendid võimaldavad meil ehitada riigi kruusateedele katteid 100-150 km aastas.
Investeeringute objektide nimekirjad vaatab Maanteeamet analüüsi metoodikale tuginedes üle kord aastas.
Taotluses kajastatud kruusatee lõigul on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 96 autot/ööp. Lisaks eelnevale on riigitee 15129 km 15-22 kaetud bussiliini(de)ga.
Täna on Maanteeamet koostamas riigi kruusateede nimekirja, millele ehitatakse tolmuvaba kate aastatel 2020-2023.
Uue perioodi nimekiri sisaldab tõenäoliselt muuhulgas riigitee 15129 Paide-Roovere-Kuimetsa, Piiumetsa-Vahastu lõigule tolmuvaba katte ehitust 2023. aastal.
Kertu Künnapas, Vaopere külavanem: Vaopere külaelanikele oleks Kuimetsa-Vahastu-Roovere tee mustkatte alla viimine otseühendus Järvamaaga. Tihti on elanikel soov minna Türile-Paide-Viljandi kontserdile või teatrisse, kuid otse on tee nii halvas seisus, et sõidetakse ringi Rapla või Tartu mnt kaudu, mis lisab lisaks kilomeetritele juurde ka sõiduaega.
Sõites ise iga kuu Olustverre kooli, tean väga hästi, kui palju aega ja kilomeetreid säästab, kui sõita Kuimetsast läbi Vahastu Türile, kuid kui lõpuks tee läbitud on, tekib tihti tunne, et kellele oma auto jupid viia, kuna tee on olnud nii auklik, et auto vedrustus ja puksid kukuvad lihtsalt küljest ära.
Meil on käinud mitmed tuttavad, kellele oleme soovitanud tulla otse seda teed pidi, kuid kohale jõudes on neil lisaks autopesule tunne, et mingu aega palju tahes, aga seda teed nad enam ei läbi.
Tee annab võimaluse inimestel liikuda ka tööle. Riigiasutused viivad oma töökohti Tallinnast välja, ja nimelt Türi on olnud üheks sihtkohaks. Küll aga ei ole mõttekas sõita tööle läbi Rapla või Tartu mnt kaudu, kuna siis on teekond tööle ja koju niivõrd pikk ja ajakulukas ja ei ole enam rahaliselt mõttekas nii kaugele tööle käia. Türi ja Paide on ka töökohade poolest atraktiivsemad sihtkohad, kui sinna saab pooletunnise autosõiduga.
Petitsioonile saab oma allkirja anda siin http://petitsioon.ee/kuimetsast-suurekivini-mustkattega-teeks/
