Siim Jõgis
Kunagi varem ei ole Eesti Keraamikute Liit korraldanud oma aastanäitust Raplas. Nüüd tehti see ära. Näitus “Õ” avati pidulikult reede, 15. novembri õhtul Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses ning see meelitas kohale julgelt üle viiekümne inimese. Nende seas olid nii taieste autorid kui ka niisama kunstihuvilised.
Raplamaa kaasaegse kunsti keskuse galeriisaal on küllaltki suur – 270 ruutmeetrit. Eesti Keraamikute Liidu juhatuse liige Pille Kaleviste rääkis, et see võimaldas luua olukorra, et iga autor sai oma kasutusse ühe ruutmeetri pinda. Varasematel aastanäitustel on olnud ka nii, et igal kunstnikul oli kasutada üksainuke postament, mille peale ta sai oma töö asetada.
Rohkem kasutatavat pinda tähendas ühtlasi seda, et keraamikutel oli rohkem vaba voli lasta oma fantaasial lennata. Nii võib näituselt leida teiste tööde seas näiteks tulnukate pead, öökulli või keraamilised suled. Kõigile töödele antud nimed sisaldavad Õ-tähte. Näiteks Õilis Õgija või Nõukoda. Selleks on hea põhjus. Oma aastanäitusega tähistab Eesti Keraamikute Liit emakeelele pühendatud aastat.
“Aastanäitus pealkirjaga “Õ” ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile. Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss, Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm. Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki “kõik” paremini kui keik,” seisab kirjas näituse kirjelduses. 2019. aastal möödub täpselt 200 aastat sellest, kui Õ-täht sai oma praeguse kuju.
Eesti Keraamikute Liit korraldab aastanäitust igal aastal, kuid erineval ajal ning erinevas kohas. Pille Kaleviste selgitas, et paar aastat tagasi võeti vastu otsus mitte olla Tallinna-kesksed. Selle asemel sooviti oma näitusi üles seada ka mujal Eesti paikades ning tänavu jõuti Raplasse. Avatud on see ainult Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses ja tervikuna see kuskile edasi ei liigu. Küll aga on võimalik, et mõni autor kasutab oma tööd mõne teise näituse raames. Kokku võtab sellest näitusest osa 34 keraamikut, igaüks ühe tööga. Suurem osa neist ongi valminud käesoleval, 2019. aastal, kuid Kaleviste ütles, et mõned üksikud on võetud ka varasemast ajast.
Reedel saatis näituse avamist veel üks element, mis lisas nii salapära kui ka müstilisust. See oli hämar valgus. Pille Kaleviste selgitas, et hämar ruum ja valgustatud eksponaadid ongi taotluslik osa kogu näitusest. Selle eest vastutasid näituse kujundajad Üla Koppel ja Kati Kerstna. Näitus on avatud kuni 8. detsembrini.
