Teekonnal taastamaks Rapla kergejõustiku endist hiilgust

Siim Jõgis

Rapla jooksuklubi on püstitanud endale hirmkõrge eesmärgi, mille poole liigutakse enesekindlalt ning selge naeratusega. Taastada soovitakse ei rohkemat ega vähemat kui kohaliku kergejõustiku kunagist hiilgust.

“Meie soov on taastada Rap-la kergejõustik Eesti kaardil ning miks mitte ka maailma­kaardil. Head näited on lähedalt võtta – Gerd Kanter on ju Vigalast pärit. Helle Saadlo on pärit Hagudist, kuigi esindas olümpiamängudel Soomet,” rääkis Erik Horn, Rapla jooksuklubi vedaja. Praegu on Raplamaa kergejõustiku lootused seotud ühe nimega – see on kümnevõistleja Karl Robert Saluri. Rapla jooksuklubiga ta küll otseselt seotud ei ole, aga kui kõik läheb soovide kohaselt, võib teda näha võistlemas järgmise aasta olümpiamängudel Tokyos.
Kõlavaid nimesid möödunud aegade Raplamaa kergejõustikust jagub – Ennu Laasner, Rein Sokk, Enn Kaup, vennad Maasingud – Ülo, Lembit ja Mart, Ain Mõnjam, Meelis Minn, Donatas Narmont, Killu Ratas. Rääkimata sellistest nimedest nagu Lennart Lepikult, Toivo Ilves või Rein Priks. Legendaarsed mehed. See nimekiri ei ole loomulikult täielik ning nimesid võiks siia lisada veelgi. Iva seisneb selles, et nende saavutuste ja tulemustega võrdväärseks saamine nõuab pingutust ja aega. Küll aga on Rapla jooksuklubi seadnud selle endale eesmärgiks ning sihipärane töö on juba aastaid kestnud.

Noortekoondise piirimail
Praegu on Rapla jooksu­klubis kolm treenerit, kelle käe all treenib kokku ligikaudu kaheksakümmend kergejõustiklast. Maarek Laanmets viib treeninguid läbi Kohilas ning temal on umbes 50 õpilast. Edukamad neist on Anet Maripuu, Helena Kurjama ja Rasmus Piisang. Risto Ütsmütsi juhendada on kaksteist noort ning kuus täiskasvanut (täna on edukamad Kalev Hõlpus ja Arvi Alamaa) ning kolmas treener on Erik Horn, kelle näpunäidete järgi treenib kolmteist õpilast. Edukamatena võib välja tuua Kaspar Graueni ja Mardo Lundveri.
Kõike seda tehakse n-ö ühiskondlikus korras ja hea tahte najal. Rapla jooksuklubile pandi alus 17. mail aastal 1999 ning alusepanijad olid Toivo Ilves ja Eva Riisalu. Nüüd kumbki neist enam klubi juures tegev ei ole. 2006. aasta jaanuaris võttis tegevuse üle tänane kolmeliikmeline juhatus. Lisaks Erik Hornile kuuluvad sinna veel Tiit Rahkema ja Väino Sassi, kelle toetus on olnud märkimisväärne. Aktiivselt tegeleb klubi juhtimise ning võistluste korraldamisega Horn. Tänavu tähistas jooksuklubi oma kahekümnendat sünnipäeva.
Märkimisväärne osa Rapla jooksuklubi õpilastest on tänaseks päevaks jõudnud juba Eesti noortekoondiste piirimaile. Oktoobris toimus Jõulumäel noorte kestvusjooksu Eesti koondise laager ning seal oli neli Rapla jooksuklubi kasvandikku – Artur Skatškov, Anne-Riin Peep, Kalev Hõlpus ja Kaspar Grauen. Näiteks Kalev Hõlpus on omavanuste seas Eesti koondise esinumber ning Grauen on teine-kolmas. Kalev Hõlpus (18) on olnud Rapla jooksuklubiga seotud viimased kaks aastat. Ta on Kehtna kutsehariduskeskuse õpilane ning treenib õpingute kõrvalt. Igal nädalal läbib ta trennide käigus ligikaudu 70 kilomeetrit ning on valmis seda tegema iga ilmaga. “Kui väljas on viisteist miinus­kraadi, siis ma võib-olla tõesti õue treenima ei kipu,” rääkis ta. Treenerina juhendab teda Risto Ütsmüts.
Enamasti käib Hõlpus jooksmas oma kodu lähistel või Palukülas, kuid kord nädalas toimub Raplas ühistreening. 2019. aastal jooksis ta oma kõige säravama tulemuse Balti meistrivõistlustel Võrus. U20 vanuseklassis saavutas ta 1500 meetri jooksus teise koha ajaga 4.00,82. Tähelepanuväärne on see, et nii kõva aeg annab 2019. aasta Eesti edetabelis meeste arvestuses tervelt neljanda koha. Temast kiiremini suutsid sel aastal 1500 meetrit läbida vaid Olavi Allase, Kaur Kivistik ja Rasmus Kisel. Oma eesmärgiks on ta sportlasena seadnud selle, et jõuda võimalikult kaugele. “Nii kaua kui motivatsiooni jagub, ma kindlasti ei loobu,” rääkis Hõlpus. Lisaks 1500 meetrile nimetab ta oma lemmikdistantsiks veel 800 meetri jooksu.

Treeninglaager Portugalis
Sarnaselt Kalev Hõlpusega on ka Mardo Lundver (27) olnud Rapla jooksuklubiga seotud viimased kaks aastat. Tema juhendaja on Erik Horn. Lundveri parima tulemusena 2019. aastast võib välja tuua Eesti meistrivõistlustel 5000 meetri distantsil välja joostud aja 15.38,29, mis tähistab tema isiklikku rekordit. Lundver rääkis, et 2019. aasta oli tema jaoks sportlasena üsna keeruline. Pärast kevadist reservõppekogunemist tabas teda haigus ning see tõi kaasa madalseisu. “Ma arenesin küll edasi, aga mitte nii palju, kui oleksin lootnud. Kui rahvajooksud kõrvale jätta, siis ühte säravat tulemust mul sellest aastast välja tuua ei olegi. Haigus jättis oma jälje ja mentaalselt oli see minu jaoks raske hooaeg,” rääkis Lundver.
Oma eesmärgiks sportlasena on ta seadnud medalivõidu Eesti meistrivõistlustel individuaalses arvestuses. Praegu ta seda veel saavutanud ei ole. “Olin hiline alustaja. Jooksmisega hakkasin tegelema 2014-2015, kui käisin ajateenistuses,” rääkis ta. Nüüd on nii Hõlpusel kui ka Lundveril võistlusplaanid paika pandud ka järgmiseks aastaks. Üks osa ettevalmistustest on märtsikuine tree­ninglaager Portugalis, millest mõlemad osa võtavad.
Juba aastaid on Rapla jooksuklubi käinud märtsikuus ettevalmistavas laagris Portugalis. See on hea võimalus pääseda karge Eestimaa talve/kevade käest ning laduda võistlushooajale alus soojemas kliimas. 2020. aastal toimub see laager 9.-27. märtsini. Hõlpus osaleb seal kolmandat ning Lundver teist korda. Mõlemad sportlased kiidavad võimalust teha trenni soojas kliimas ajal, kui Eestis on veel karge ja teed libedad.
“Portugalis käib kõva ja tõsine töö. Seal kujuneb välja oma treeningrežiim ning päevas teeme kaks trenni. Mulle meeldib see, et seal saab olla justkui omas mullis ja see on väga oluline osa ettevalmistus­test,” rääkis Mardo Lundver. “Seal on soojem kliima ja selline tunne tekib, et kogu ülejäänud elu jääb selja taha. Saab keskenduda ainult treenimisele,” lisas Kalev Hõlpus.

Tulemused
Rapla jooksuklubi osales käesoleva aasta suvel Viljandis toimunud Eesti teatejooksude meistrivõistlustel kahe võistkonnaga. Meeste tiim koosseisus Arvi Alamaa, Mario Markus, Mardo Lundver ja Kalev Hõlpus saavutas 4×1500 meetri jooksus viienda koha. Pikalt oldi ka medalikonkurentsis, kuid lõpuks jäädi napilt välja. Sealsamas sai U16 tüdrukute võistkond (Anne-Riin Peep, Keit-Liis Kõiv ja Ketlin Kõiv) 3×800 meet­ri distantsil neljanda koha.
Üks särav tulemus tuli tänavustel täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel Kaspar Grauenilt, kes sai 200 meetri jooksus ajaga 22,97 kuuenda koha. Arvi Alamaa oli 3000 meetri takistusjooksus samuti kuues. Nüüd otsitakse Horni sõnul lisaks veel uusi treenereid ning samuti loodetakse kasvatada oma õpilaste hulka. Kõike seda selleks, et viia tulemused veelgi kõrgemale tasemele.

Staadionid
Kuigi ilmataadi vastu ei saa, on lootust, et lähiajal paranevad treeningtingimused ka Rap­lamaal. Seda just staadionide jooksuradade vahetuse näol. Erik Horn ütles, et kohalikud omavalitsused on selles osas tegemas suurt ja kiiduväärt tööd. Korralikud jooksurajad paigaldatakse lähiajal Kehtna ning Rapla staadionile. Samuti lähevad plaanide kohaselt 2020. aastal vahetusse Kohila staadioni jooksurajad. Horn sõnas, et see viib treeningute taseme järgmisele tasandile ning aitab Rapla jooksuklubi kindlasti edasi.
Ta lisas, et tänuväärt on ka Raplas asuva Vesiroosi terviseraja korrashoidmine, mille eest hoolitseb Sadolini spordihoone. Samuti on heas korras Järvakandi terviserada, mille eest seisab hea Marko Matson. Järvakandi rada on tähele pandud ka üleriigilisel tasandil. 2020. aastal toimuvad seal juba teist korda Eesti meistrivõistlused murdmaajooksus.