Head uut aastat!

Tänasega alustame oma lehe 28. aastakäiku. Võiks öelda, et oleme taasiseseisvumise järgse Eesti Vabariigi eakaaslane, ainult aasta noorem. Seega oleme endast läbi lasknud ka suurema osa riigi valudest ning rõõmudest. Ajaleht on üheaegselt nii ühiskonna piksevarras kui ka kroonik. Kust mujalt kui meie väljaande kahekümne seitsmest juba valmis kirjutatud aastakäigust saab kokku lugeda peaaegu kogu Raplamaa arenguloo. Kui mõni detail ongi jäänud kajastamata, see tervikpilti väga ei muuda. Selles mõttes vastab täiesti tõele, et kui sind ajalehes ei ole, siis pole sind tuleviku mõttes ka olemas.
Aastate jooksul on toimetusest läbi käinud üksjagu inimesi, kellest igaühel on selle kroonika kokkukirjutamises olnud oma roll. Polegi oluline, kui suur või väike on sellest jäänud jälg, terviku kujundamisel on kõik kriipsud võrdselt olulised.
Ometi on ka selles tervikus iga aastakäik eriline. Öeldakse, et aastad ei ole vennad, nii ongi – igal oma nägu ja iseloom.
Lõppenud aastat näiteks jäävad ajaloo mõttes tähistama mitu olulist märksõna. Sünnipäev: riik sai saja-aastaseks. Laulupidu: seda võiks nimetada ka põlvkondade vahetuse uhkeks aruandepeoks. Keskkonnaprobleem: väga paljude jaoks oli see võib-olla esimeseks ärevaks kinnituseks, et ilmastiku soojenemine on äkki tõesti tõsi. Traagelniidid: viitab sellele, et paari aasta taguse haldusreformiga tekitatud segadustest pole ikka veel üle saadud. Ja vihakultuur: annab märku, et lõppenud aasta tõi poliitareenile uued tegijad, kes vajavad ikka veel aega riigijuhtimise rutiiniga harjumiseks ning mõistmaks, mis asi on vastutus riigi ja rahva saatuse eest.
Paraku pole see ainult Eestit iseloomustav nähtus. Poliitilistest erimeelsustest kasvanud pinged on tuntavad kogu Euroopas. Nii tuntavad, et meie hea naabri, Soome Vabariigi president Sauli Niinistö pidi aastalõpukõnes rõhutama: „Kui asi, olgu kui tahes tähtis, äratab teisitimõtleja suhtes viha, on asi halb. Vihakultuur kaugele ei vii.” Ja veidi hiljem: „Kui ei ole enam soovi puhtsüdamlikuks vestluseks, tekib vääritimõistmine. Kui infol on mõtet ainult niivõrd, kui see teenib ainult mingit agendat, annab see ruumi pooltõdedele, isegi valedele.”
Väga arukad sõnad, mida on Eestis kahjuks raske välja ütelda, ilma et sulle inetut liberalisti silti külge ei kleebita. Võiks ju aasta alguse puhul soovida, et Eesti poliitikud loevad naabrimehe kõne pikkamööda, iga fraasi juures mõteldes läbi ja teevad oma järeldused.
Toimetus lubab, et püsime ka alanud aastal sellel rajal, mille eelmisel aastal valisime. Me kõik vastutame ju ühiselt oma Eesti tuleviku eest.
Kohtumisteni kolmapäeviti!