Helerin Väronen
Väärtustamaks eesti keelt ja tähistamaks eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi oli möödunud aasta pühendatud just nimelt eesti keelele. Kuid kas inimesed pöörasid selle aasta jooksul me kaunile emakeelele rohkem tähelepanu ja külastasid raamatukogusid varasemast rohkem?
Mida raplamaalased eelmisel aastal kõige meelsamini lugesid ja milliseid raamatukogude üritusi ja näitusi eriti külastada armastasid, milliste soovide ja plaanidega raamatukogud alanud aastale vastu lähevad, seda uurisime maakonna suurematelt raamatukogudelt. Kuna Rapla keskraamatukogul ja Märjamaa valla raamatukogul võtab harukogude rohkuse tõttu korrektsete kokkuvõtete tegemine aega, saame seekord vahendada vaid Kohila ja Kehtna raamatukogu vastuseid.
Kohila raamatukogu lugejate arv kasvas eelmisel aastal 113 lugeja võrra, neist 51 olid täiskasvanud ja 62 lapsed. Kokku on eelmise aasta seisuga Kohila raamatukogul 1920 lugejat, nende hulgas 757 last. Kui vaadata, millised olid eelmisel aastal lugejate enimlaenatud ilukirjandusteosed, siis teevad ilma sarjad. Esikohal oli Audrey Carlani „Kalendritüdruk“, teisel kohal Tammsaare “Tõde ja õigus” ning kolmas Winston Grahami „Poldarki“ sari. Esiviisikusse mahtusid veel Andrus Kivirähu “Rehepapp” ja Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdan“.
Teabekirjanduse laenutuste tipus troonib mees, kes ka ise oma rännakutest Kohila raamatukogus rääkimas käis, ehk Tiit Pruuli koos raamatuga “Minu maailm”. Talle järgneb Helgi Erilaiu sari “Aja jälg kivis”, Tohisoo mõisas elanud Carl Mothanderi kuulsaim teos “Parunid, eestlased ja enamlased”, Michelle Obama “Minu lugu” ning Jesper Parve sari “Mees”.
Laste loetud raamatute edetabelis on mitmed aegumatud kohustuslikud teosed nagu Eno Raua “Kalevipoeg”, Enn Kippeli “Meelis” ja Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints“. Kõige enam laenati aga Jeff Kinney sarja “Ühe äpardi päevik” ning esiviisikusse mahtus ka Kristiina Kassi “Samueli võlupadi”. Laste lemmikud olid veel koomiksid ja arvutialased teaberaamatud.
Eelmise aasta populaarseimate kirjanike seas tegid samuti ilma lastekirjanikud. Enim laenutati Aino Perviku teoseid, talle järgnes läbi aegade üks armastatumaid lastekirjanikke Astrid Lindgren ning üha suuremat populaarsust koguv LasseMaia detektiivibüroo sarja raamatute autor Martin Widmark. Lugemine on Kohila laste seas populaarne ja seda näitas ka suvelugemise programm, millest võttis osa üle 100 lapse.
Populaarseimatest üritustest toodi raamatukogu poolt välja eelmisel aastal esimest korda toimunud Sahtliluule konkurss ning samuti esmakordne suur lugemise väljakutse, mille lõpuüritusel oli külas maailmarändur Tiit Pruuli. Publikumagnetiks olid ka Anneliis Kõivu luuleraamatu „Maailma leidsin enesest“ esitlus ning veebruarikuus toimunud väemehe Ralf Neemlaidi loeng „Rännak harmooniasse“. Aasta jooksul käis Kohila raamatukogus lugejatega kohtumas mitu kirjanikku, näiteks Kerttu Rakke, lastekirjanik Kairi Look ja Aidi Vallik ning Raplamaa enda lastekirjanik Pille Matt ning füüsik Tiit Lukki. Kevadest sügiseni oli avatud õueraamatukogu raamatukapp, mis sooja vastuvõtu osaliseks sai.
Olulisematest näitustest toodi välja mööda maakonda rännanud ajalooline fotonäitus “Laulu- ja tantsupeo ootuses”, Kadi Kurema ja Mare Hundi raamatuillustratsioonide näitused, Hermes Sarapuu loodusmaalide näitus „Minu maastikud IV, täiendustega“, Eesti Köitekunstnike Ühenduse rahvusvaheline näitus „Väike prints“ ja Made Balbati graafika näitus „Kohtumised“.
Eraldi toodi välja mõned populaarsemad lastenäitused nagu Kohila koolituskeskuse õpilaste näitus „Meie pidu“ ning raamatukogu huviringi muinasjutu-kunstitoa õpilaste näitused „Päike läheb puhkusele“ ja „Jõulumuinasjutt“. Palju positiivset tagasisidet sai Kohilast pärit noore looja Kristi Kullerkupu fotonäitus „Krisse X Lasna“.
Eelmise aasta käsitöönäitustest tõi raamatukogu esile Helerin Väroneni amigurumi mänguasjade näituse, seltsingu Vaiba-Liine vaibanäituse, Pahkla Camphilli küla mesilasvahast küünalde näituse, Lembe Maria Sihvre nukunäituse ja Iivi Saarelaane lapitekkide näituse.
Alanud aasta puhul soovib Kohila raamatukogu juhataja Kristiina Bender, et nende lugejad leiaks ikka tee raamatukokku ja kiire elutempo juures jääks inimestel aega ka lugemiseks. Praegu planeeritud sündmustest tõi Bender välja 4. mail koostöös Eesti Paeliiduga toimuva paepäeva. Sel puhul avatakse Kohila tekstiilikunstniku Ehalill Halliste näitus “Pae peal” ja kavas on ka mitmed paekiviga seotud näitused ja loengud.
Teist aastat järjest on käima lükatud ka lugemise väljakutse täiskasvanutele, millest oodatakse rohket osavõttu. Samuti oodatakse lapsi tuleval suvel suvelugemisprogrammist osa võtma. Oktoobris saab Kohila raamatukogu 95-aastaseks, nii et ka sel puhul on tulekul mitmed näitused ja üritused.
Kehtna raamatukogus tuli uusi lugejaid eelmisel aastal juurde 57, neist umbes pool olid lapsed. Raamatukogu teenuseid kasutati 720 korral, neist alla 16-aastaseid lapsi oli 244.
Aasta loetuimad raamatud täiskasvanutel olid Helen Pollardi sari “Väike prantsuse külalismaja”, Kalle Klandorfi “Palgasõdur” ja Michelle Obama “Minu lugu”. Viie enim laenutatud raamatu hulka jõudsid ka Silver Anniko “Rusikad” ja Raplamaa Sõnumite lisalehe Kukitemuki toimetaja Mari Tammari teos “Hundihüüdja”.
Sarnaselt Kohilaga olid Kehtnas populaarsed sarjad, eriti just laste ja noorte hulgas. Jeff Kinney sari “Ühe äpardi päevik” oli ka seal kõige populaarsem. Sellele järgnesid Rachel Rene “Luuseri päeviku” sari ning Kristi Piiperi sari “Tõde või tegu”, lisaks veel Jaan Rannapi “Nublu” ning Derek Landy “Detektiiv Luuker Leebesurm”.
Eelmisel aastal toimus Kehtna raamatukogus ligi 30 üritust, millest juhataja Silvi Lukjanov tõi viimase nelja kuu menukaimatena välja Kehtna põhikooliga koostöös toimunud raamatulaagri, Teele Ojasalu ooperikino maailma tutvustamise ning kohtumised kirjanike Jaan Keskeli ja Anu Laansaluga.
Näitusi korraldati aga kaks korda rohkem, üle 60. Jällegi sarnaselt Kohilaga oli menukas laulu- ja tantsupeo teemaline rändnäitus, mida teati ka lausa eraldi vaatama tulla. Huvitavamatest näitustest, mis silmailu ja uudistamist pakkusid, toodi raamatukogu poolt välja veel Anne Ojasalu tasside näitus, Anne Ummalase pesunäitus, Milvi Oidsalu näitus-müük, Maire Pettai pastakakogu väljapanek ning Sander Lillmanni joonistused Teise maailmasõja tankidest.
Kuna Kehtna vald on tänavuse aasta kuulutanud Kehtna aastaks, on Lukjanovi sõnul ka raamatukogus plaan tavapärasest enam tähelepanu pöörata just Kehtnale ja selle paiga inimestele, tutvustades nende hobisid ja tegemisi. Lukjanovil ongi palve, et kui keegi teab kedagi, kelle hobist ja huvialast tahaks rohkem teada, võiks sellest raamatukogule märku anda.
“Eestlane on ju teadagi tagasihoidlik ise endast rääkima, kuid meie ümber on kindlasti inimesi, kes väärivad suuremat tutvustamist. Raamatukogus on selleks mitmeid võimalusi, kas korraldada näitusi või ka kohtumistunde huvitavate inimestega,” lisas Lukjanov.
Kindlasti plaanitakse jätkata koostööd samas majas asuva Kehtna põhikooliga ning samuti Kehtna kunstide kooli, kutsehariduskeskuse ja lasteaiaga. Lukjanov usub, et sel aastal laieneb ka koostööpartnerite ring.
Vastavalt Kehtna vallavolikogu eelmise aasta novembrikuu otsusele korraldada ümber Kehtna valla raamatukogude tegevus lõpetasid 31. detsembri 2019 seisuga iseseisvate asutustena tegevuse Eidapere, Valtu, Ingliste, Lelle rahvaraamatukogu ja Järvakandi aleviraamatukogu, mis jätkavad raamatukogude liitumise tulemusena 1. jaanuarist 2020 tegevust Kehtna raamatukogu koosseisus haruraamatukogudena.
Lukjanovi sõnul ei tohiks lugejate jaoks raamatukogude ühe juhtimise alla liitumine kuidagi tunda anda, sest nende jaoks jääb kõik samaks. „Kui, siis võiks muutus väljenduda selles, et raamatukogu töötajatel on nüüdsest veelgi rohkem aega lugejatega suhelda. Nad on veelgi naeratavamad ja varmamad külastajatele lugemissoovitusi jagama.“
Kuna juhataja kohal on Lukjanov alles neli kuud olnud, saab ta eelmise aasta õnnestumistest rääkides lähtuda sellest perioodist, kuid juba see üürike aeg on talle näidanud, et raamatukogus teevad inimesed järjepidevat head tööd lugejate teenindamisel.
„Hindan kõrgelt nende suurt oma ala kompetentsust, millesse tahan panustada ka edaspidi. Samuti mõnusalt sujuvat ja mõistlikku koostööd Kehtna vallaga, eelkõige abivallavanem Katrin Vellestega.
Lugejatele peegeldub valla ja raamatukogu koostöö selles, et raamatukogud on saanud sedavõrd tellida raamatuid, ajakirju ja ajalehti, kui nad on soovinud. Uuel aastal on soov saada Kehtna raamatukogu tööle ühtse meeskonnana nii, et sellest tunnevad rahulolu lugeja ja töötaja. Lugejate rahulolule saame kindlust, kui täidame kiirelt nende lugemissoove, ja töötajate rahulolust siis, kui lisanduvad uued lugejad, sest raamatukogu saab eksisteerida vaid tänu lugejatele, sõnas Lukjanov eesmärkide ja soovide kohta, mis tal on Kehtna raamatukogu juhatajana.
