Helerin Väronen
Rapla vallas Koikse külas elab Metsavanana tuntud Arvo Saidla, kes loodust jälgides ilma ennustab. Käisime meiegi Saidlal külas, et kuulda, milline tuleb järgnevate kuude ilm ja mis muresid on suured tuuled Metsavanale toonud.
Kohe algatuseks teatas Saidla, et tõesti kehtib see lause, et ega tali taeva jää. Õige kevade tuleku venitab see küll üsna pikaks. Praegust ilma mõjutavad isegi meil Austraalia tulekahjud ning Filipiinide vulkaanipurse.
Kuigi looduses on mitmeid kevademärke (vahtramahl jookseb, sinililled on väljas, sirelitel ja õunapuudel on pungad), on küllalt märke, mis näitavad, et lähiajal läheb lõpuks talviselt külmaks. Üks selline märk on Saidla sõnul see, et marjapõõsastel ei ole ühtegi punga. Samuti on hakanud mutt aktiivselt maad kündma ja välja tuleb sügavamal asuv tume muld, mis näitab, et muti saakloom vihmauss poeb külma eest aina sügavamale. Kel linnumaja õuel, tasub lähenevast ilmast huvitatutel jälgida, kes majakeses käivad. Saidla linnumajakest külastasid hiljuti musträstas ja erinevad rähnid, kes just enne külma tulekut tulevad vaatama, kas raskel ajal sealt midagi ikka võtta on.
Saidla käis ka uurimas, mida sipelgapesad ilma kohta näitavad. Sipelgad on oma pesa hästi kõrgeks ehitanud ja õhuavad päris tippu teinud. Pesa on põhja poolt tugevasti polsterdatud, mis näitab, et sealtpoolt tulevad külmad tuuled. Kõrge ja tipus olevate õhuavadega pesa aga näitavat Saidla sõnul seda, et on kaks varianti, kas tuleb tohutult lund või hoopis vihma. Suuremat hulka sademeid näitab ka käbide rohkus. Muidu on käbisid kuuskede ladvas ja sellest poolteist meetrit allapoole, aga tänavu on käbisid täis terve puu, alumiste oksteni välja.
„Jaanuari lõpus tuleb 25-28 m/s tuul, nii et jaanuaritorm ei jää tulemata. Veebruari alguses on ka heitlik ilm, tuuline. Kümnenda paiku tuleb külma ja lund, kuid ei tea, kas lund siiakanti tuleb, sest meie sademetefoon läheb täpselt Pärnu-Rakvere joone pealt. Peipsi poole minnes on rohkem sademeid. Veebruar kuni viimase dekaadini teeb natukene jahedamat, kuu viimane osa on umbes samasuguse ilmaga, nagu praegu on. Praktiliselt terve märtsikuu on öösel miinuskraadid, päeval on soojem. Üldiselt võib aga öelda, et päikest on võrdlemisi vähe. Kui veebruar võib teha igasuguseid trikke, siis terve märtsikuu on ühtlane.
Tartu maratoni kohta ütlen nii, et kui nüüd külmaks läheb ja nad suudavad lund toota kahuritega, siis mingi raja nad saavad, kuid täispika maratoni toimumisse ma ei usu.
Suurt külma ei tule ka märtsis. Öösel võib 15-20 kraadi virutada, kuid päev on juba soe. Märtsi lõpupoole läheb ilm pehmemaks ja aprilli algus on samasugune, kuid kuu keskel tuleb veel külma. Öeldakse, et kui jõulu katus on must, siis lihavõtte katus on valge,“ kõlas Saidla lühike kokkuvõttev ennustus järgnevate kuude kohta.
Tormi ajal on kõige tähtsam informatsioon
Millest edaspidi kuidagi ei pääse, on tugevad tormituuled ja neid hakkab tulema tihti. See aga toob paljudes kohtades kaasa sagedasemad elektrikatkestused. Ka Saidla talukoht on sellises kohas, kus veel mitte väga ammu kadus elekter iga natukegi tugevama iili peale. Nüüd on voolukatkestusi vähem ja viimasest katkestusest on möödas umbes kaks kuud.
Üks suur põhjus, miks Saidla arvates kergesti elektrikatkestusi ette tuleb, on liinidealuse kehv hooldus. Saidla ei tea küll, millised täpselt on tänapäevased nõuded, kuid sel ajal, kui tema metsavaht oli, kehtis nõue, et madalpingeliinide alt peab olema puhas 30 m ja kõrgepingeliinide alt 60 m. Elektriliin, mis Saidlale muresid valmistab, läheb ta maja tagant kõrgraba peale ja selle liini aluse puhastamise kohta ei ole Saidlal häid sõnu öelda. Natuke on puid alt ja kõrvalt võetud, kuid sellest ei piisa. Enne vesist ala olev paepealne maastik on ka selline, et kui seal mõni oks on, võtab see kergesti tuule alla ja lendab traatidesse.
Viimase suurema tormi ajal kadus Saidlate majast elekter kolmeks päevaks. Iseenesest ei ole elektri kadumine maamajas nii suur probleem kui linnas. Kui endal joogiveest puudu jääb, saab seda vajadusel ka poest tuua. Raskusi valmistab aga kahe lehma ja kolme vasika jootmine. Viimase elektrikatkestuse ajal ei jäänudki Saidlal muud üle, kui paluda naabrit, et see väikese traktoriga püttidesse jõest vett tooks.
Toidu saab puupliidil tehtud ja maja köetakse ahjudega. Kuid Saidlat häiris see, kuidas terve aja jooksul, mil vool ära oli, ei saanud ta normaalselt infot kätte. Kui vool kolmapäeval kadus, oli esialgne info, mis perenaisele telefonile tuli, et orienteeruvalt kella kaheks öösel taastatakse elekter. Saidla ootas ja luges pealambi valgel. Elektrit aga lubatud ajaks ei tulnud. Vastu hommikut tuli info, et kella kümneks hommikul tuleb täpsustav info, mis aga ei andnud selle kohta midagi teada, kunas elekter tagasi võiks tulla. Sellises stiilis jätkus ootus kuni reede õhtuni, mil vool lõpuks tagasi tuli.
Saidlat häiribki kõige enam see, et tegelikult ei saa sellises olukorras konkreetset infot mitte kusagilt, lihtsalt iga järgmine lubatud kellaaeg tuleb lubadus, et varsti tuleb info. Ka tormist ettehoiatamine peaks Saidla arvates meteoroloogidel käima kiiremini kui praegu. Samuti võiks tema arvates juhtudel, kui on kahtlus, et puu on liini peal, rohkem kasutada droone, mitte ei pea tema olema see, kes läbi metsa ja soode seda kontrollima tõttab.
Naabril, kes elab teiselpool maanteed, oli vool vaid kaks tundi ära ning ka teised ümberkaudsed naabrid said rutem elektri tagasi. Saidla räägib, et tekkis tunne, nagu oleks ta mingi teise järgu inimene, kes võib päevi elektri tagasitulekut oodata. Ta saaks aru, kui ta elaks kusagil sügaval metsa sees, kuid ta elab kohe suure maantee ääres.
Praeguseks on viimatise elektrikatkestuse põhjuseks olnud koht liinidel ära lapitud, kuid Saidla ei ole kindel, et see koht järgmise tormiga taas järele ei anna. Kõige hullem olevat loodetuul, mis piki traati jookseb.
Saidla loodab, et järgmiste tormide ajal hoiatatakse õigel ajal, ollakse rohkem organiseeritud ja jagatakse piisavalt informatsiooni. Valmisolek tema majas on igatahes pidevalt olemas. Igas toas on mitu pealampi, olemas on akud ja kütteks puud. Ja nii kui tuul natukene tugevamaks kerib, täidetakse kiirelt veepanged ning joodetakse loomad ära.
