Siim Jõgis
Märjamaa vald on viimastel kuudel olnud üleriigilises huviorbiidis. Tähelepanu on tõmmanud nii gümnaasiumi direktori Kalle Uusmaa tagandamine kui ka senise vallavanema Merlin Suurna umbusaldamine volikogu poolt. Nüüd vaatab Märjamaa vallavalitsus tulevikku ning loodab need sündmused selja taha jätta.
Suur osa selles on Ülo Olmil (68). Pärast senise vallavanema umbusaldamist täidab vallajuhi ülesandeid just tema. Olmi täpne ametinimetus on praegu “vallavalitsuse liige, vallavanema kohusetäitja”.
Ülo Olm on Märjamaa käekäigu pärast muret tundnud ning seda lähedalt jälginud juba aastaid. Volikogu liige on ta olnud päris mitmendat koosseisu. Oma poliitilise tegevusega on ta vähemalt ühe korra pannud Eesti ajakirjanduse ka päris korralikult kulme kergitama. See juhtus 2017. aastal enne kohalike omavalitsuste valimisi. Olm kuulus toona veel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) koosseisu, kuid langetas otsuse kandideerida valimistel hoopis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimekirjas.
Selline otsus tekitas nii mõnegi küsimuse. SDE ja EKRE olid Eesti poliitilisel skaalal nii palju vastandid kui vähegi võimalik, ja siis tehti selline üleminek. See käik pälvis üle-eestilist tähelepanu just seetõttu, et Olm ei olnud ainuke SDE liige Märjamaal, kes sellise ülemineku tegi. Pigem võib öelda, et tema oli selles olukorras koordinaator, kes sellise ettepanekuga lagedale tuli. Lõpuks oli ühest leerist teise minejaid üle kümne.
Tänasel päeval on Olm jätkuvalt EKRE liige. 2017. aasta sündmusi meenutades ütles ta nüüd, et tegemist oli igati õige otsusega ning kahetseda pole seal midagi. Kokku koosneb Märjamaa vallavolikogu 21 saadikust, kellest neli on EKRE esindajad.
Raplamaa Sõnumeid võtab Olm vastu oma kabinetis Märjamaa vallavalitsuses. Tegemist on mõõdukalt väikese ruumiga, kus lisaks president Kersti Kaljulaidi pildile ripuvad Märjamaa ajalooliste vaadetega maalid. Esmakohtumisel jätab Olm lahke ja jutuka mulje. Ta on pealehakkaja. Muud moodi polekski võimalik. Ei kohalikus poliitikas ega ettevõtluses.
Just ettevõtlus on olnud tema elu üks läbivaid jooni. Tegev on ta olnud ehitusvaldkonnas – samal erialal, mida ta kunagi TPIs (praeguse nimega TalTech) õppis. Kõrgkool jäi toona siiski lõpetamata. Olm keeldus sooritamast teadusliku kommunismi eksamit. “Siis teen, kui Brežnev ära sureb,” ütles ta naljatlevalt. Brežnev surigi, kuid oma põhimõtetele jäi ta kindlaks. Teadusliku kommunismi eksam jäigi sooritamata ning seega ka ülikool lõpetamata. Suuri probleeme see siiski ei tekitanud.
Lasteaed ja spordihoone
Nüüd seisab Olm hoopis teistsuguse väljakutse ees – kuidas juhtida Märjamaa valda seni, kuni põhikohaga vallavanem ametisse saab. Valdkonnad, millega tal vallavanema kohusetäitjana tegeleda tuleb, ei ole kaugeltki võõrad. Märjamaa mured ja rõõmud on talle tuttavad tööst volikogu saadikuna. Ehk teeb sisseelamise praegusesse rolli lihtsamaks seegi, et viimase aasta aega on ta töötanud vallavalitsuse poliitilise liikmena, kelle koordineerida on ehitusvaldkond.
“Olen kõigi nende teemadega aasta aega tegelenud. Lihtsalt mõned asjad tulid juurde,” rääkis Olm. Tema pilgu all on toimunud tööd nii lasteaia Pillerpall, uue spordihoone kui ka Valgu koolimaja küttesüsteemi juures. Kõige rohkem on neist peavalu valmistanud lasteaia Pillerpall renoveerimistööd. Need ei kulgenud kuidagi plaanipäraselt ning tuli mitmeid tagasilööke. Kuigi vallavalitsus on praeguseks hoone vastu võtnud ja lapsed on seal sees, kummitavad probleemid ikkagi.
“Vahepeal oli põrandaküte sassis, aga nüüd sai selle korda. Täna (reede, 24. jaanuar) alles üks helistas ja ütles, et ehitaja on santehnikutele võlgu üle 40 000 euro. Praegu toimib seal garantiiaeg. Suure punnitamisega saadi hoone valmis ja võib öelda, et suuri probleeme seal enam ei ole,” rääkis Olm.
Hoopis sujuvamalt on ehitustööd kulgenud Märjamaa spordihoone juures. Nii projekti- kui ka objektijuht on seal Märjamaa juurtega. Olm sõnas, et ehk seetõttu tunnevad nad ehituse valmimise ees ka suuremat kohusetunnet. “Valmimise tähtaeg on jaanipäev, aga nad ise soovivad selle valmis saada aprilli lõpuks. Maikuus tahavad nad juba edasi minna järgmise objekti peale. Vallavalitsuse seisukohast on see muidugi väga hea. Sisustuse jaoks on meil samuti raha olemas ja niipea kui hoone valmis saab, tuleb ka sisustus kohe,” rääkis Olm. Algul plaaniti uus spordihoone lasta käiku augustis, aga praegu tundub, et seda võib teha juba kevadel.
Kui veel suurtest projektidest rääkida, eelnes lasteaiale ja spordihoonele Valgu koolimaja küttesüsteemi täielik ümberehitus. Ahjukütte pealt mindi üle pelletikatlamajale. Praegu toimib see kenasti.
Sooniste sovhoos
Ülo Olm on küll juba aastakümneid olnud seotud Märjamaaga, kuid tegelikult on ta pärit maakonnapiiri tagant Pärnumaalt. Sündinud, üles kasvanud ja koolis käinud on ta Kilingi-Nõmmel. Ise ütles ta, et Märjamaale jõudis ta suure ringiga. Tükk aega elas ta Viljandimaal Karksi-Nuias, kus tegeles ehitusega. Kõigepalt müürsepa ning seejärel juba töödejuhatajana. Samal ajal õppis ta ka TPIs.
Karksi-Nuiast oli muidugi keeruline Tallinnasse ülikooli pääseda ning seega oli ahvatlev kolida pealinnale lähemale. Võimalus avaneski ning Olm kolis Varbolasse. Seal oli häda käes ja abi vaja. “Nüüd tean, et Varbolasse minek oli viga. Juba teisel nädalal läksin direktoriga tülli. Olin harjunud EPT süsteemiga, et kui minu rida on ehitus, siis mina vastutan selle eest. Kui EPT juhataja tahab midagi ehitada, pöördub ta selleks minu poole. Varbolas tahtis direktor ehitajaid ise paika panna. Lõpuks läksime nii tülli, et kui mina astusin tuppa, läks tema välja ja vastupidi,” rääkis Olm. Pärast kaheksat kuud tuli ta sealt ära.
Edasi läks elu veel põnevamaks. Lauknal asus sel ajal Sooniste sovhoos, millel oli terve Eesti peale majanduslikult kõige hullema majandi kuulsus. Selle kohta räägiti isegi anekdooti, et siga pääses aiast välja, rott ajas teda taga, siga peitis end luua taha ning rott tuli ja murdis ta maha. Olmi tuldi kauplema tööle just Sooniste sovhoosi.
“Ma peaks olema loll, kui sinna tööle tulen,” andis ta esialgse vastuse. Aga läbirääkimised kestsid edasi ning lõpuks ta nõustus. Üks eeldusi oli see, et Sooniste sovhoos määrati plaanikomitee šeflusaluseks ning see andis lootust, et sealtkaudu saab ehitusmaterjale hõlpsamalt. Nii läkski. Lõpuks said ka teised Rapla rajooni majandid Sooniste kaudu torusid ja metalli.
“Olime justkui organisatsioon varustuse jagamiseks. Kõike, mida me tahtsime, seda ka saime,” rääkis Olm. Kiiresti saadi kõige hullema majandi staatusest lahti. Nüüd meenutas Olm, et erilist kasumit teeniti tookord lumelabidate müügiga Venemaale ja Kasahstani. Lume asemel kasutati neid muidugi vilja kühveldamiseks ja mine sa tea, võib-olla kasutatakse tänase päevani.
Raplamaa Ettevõtjate Ühing
Varbolasse elama ja tööle tulles oli Rapla ja Märjamaa piirkond Olmile täiesti võõras. Siis ei osanud ta ettegi kujutada, kui pikaks ajaks ta siia elama jääb ning ennast Märjamaaga seob. “Tulin Lõuna-Eesti küngaste vahelt ja vaatasin ümberringi – igal pool lage maa ja ainult võsa! Esimese hooga võttis masenduse peale küll,” kirjeldas Olm oma esimesi muljeid Kesk-Eestist. Nüüdseks on see piirkond saanud talle täielikult omaks.
Märjamaale ehitas ta maja ning asus elama 2000-ndate alguses. Oma lapsepõlvekodu Kilingi-Nõmmega seob teda praegu veel väga vähe. Sinna satub ta harva, kuid sel aastal üks käik siiski plaanis on. Keskkooli lõpetamisest möödub tema klassil viiskümmend aastat ja selle puhul korraldatakse kokkutulek. Tavapäraselt on iga viie aasta tagant kokku saadud.
Nagu eelnevalt sai välja toodud, on üheks Olmi elu läbivaks jooneks olnud ettevõtlus. Seetõttu pole ka imestada, et ta on praegu Raplamaa Ettevõtjate Ühingu juhatuse esimees. Ka Märjamaal on oma ettevõtjate ühing, kuid Olm on seotud just Rapla organisatsiooniga. Põhjus seisneb selles, et üheksakümnendatel oli seda organisatsiooni vaja selleks, et oleks lihtsam soomlastega suhelda. Märjamaal toona veel ettevõtjate ühingut ei olnud ning sedasi ongi Olm jäänud seotuks Rapla ühinguga.
Juhatuse esimehe positsioon tähendab märkimisväärset ajakulu. Töö kõrvalt on tegemist justkui hobiga. Palju tuleb tegeleda koordineerimise ja reiside ning ürituste organiseerimisega. Igal aastal toimub kaks reisi – tänavu kevadel plaanitakse sõita Kihnu ning sügisel Minskisse. Eelmise aasta sügisel külastati näiteks Gruusiat. Ühingus on kokku 32 liiget.
Hiina
Praegu on Olm vallavanema kohusetäitja ajutiselt. Ometi on tal enda sõnul olemas ambitsioon sellel positsioonil pikemalt jätkata. Uue vallavanema leidmiseks korraldas Märjamaa vallavalitsus konkursi. Kandideerimise tähtaeg on 7. veebruar. Olm rääkis reedel, 24. jaanuaril, et juba mõni päev varem oli üheksa kandidaati oma huvi üles näidanud.
Uus vallavanem saab ametis olla kuni järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni, mis toimuvad 2021. aastal, ehk natuke rohkem kui poolteist aastat. Mis võiks olla järgmise Märjamaa vallavanema jaoks põhilised väljakutsed? “Struktuurimuudatused,” kõlas Olmi konkreetne vastus. Kas ta ise saab hakata oma plaane vallavanemaametis ka ellu viima, näitab praegu ainult aeg. Hetkel võtabki põhilise osa tema ajast põhitöö vallavalitsuses ning lisaks ka Raplamaa Ettevõtjate Ühingu juhtimine. Ehitusvaldkonnas ta enam aktiivne ei ole.
Aastaid on Olmil olnud tihe side Hiinaga. Seal olid tal äripartnerid, kelle kaudu tõi ta Eestisse erinevaid kinnitusvahendeid – kruvid, seibid. Kolm korda on ta seal ka kohapeal käinud. Hiinlased viskasid naljagi Olmi nime üle. Nii ees- kui ka perekonnanimes on ainult kolm tähte. See on nagu hiinlase nimi. Olm ise mandariini keelt ei valda. Äripartneritega suheldi tõlgi vahendusel, kelleks oli üks kohalik Ukraina poiss, kellel on hiinlannast abikaasa. Ukrainlane tõlkis mandariini keelest vene keelde ja nii saigi kõik asjad edukalt aetud. Just vene keel ongi Olmil võõrkeeltest kõige rohkem selge. Inglise keelega tuleks juba pisut rohkem raskusi, aga vajadusel saab hakkama.
***
Pisut rohkem kui aasta tagasi sai Märjamaa vallavanemaks Merlin Suurna. Toona oli Olm Suurna toetaja. Tegelikult oligi Olm see, kes Suurnale üldse välja pakkus, et ta võiks vallavanemaks hakata. Tänaseks päevaks on olukord muidugi täielikult muutunud. Ühe põhjusena tõi Olm välja, et Suurnaga sõlmitud kokkulepped ei pidanud.
“Sellest sain juba teisel nädalal aru,” sõnas ta ning lisas: “Ma lootsin temast rohkem. Ta on juristiharidusega noor inimene, aga lõpuks minu ootused ei täitunud. Põhiline ajend oli lõpuks muidugi see, mis sündis koolidirektori ametikoha ümber.” Nüüd otsib Märjamaa taas püsiva kohaga vallavanemat. Kuni sobiliku kandidaadi leidmiseni täidab juhi kohuseid Ülo Olm.
