Mirjam Savioja, Eesti Inimõiguste Keskus
Paar aastat tagasi vapustas avalikkust Abhaasia eestlase Alli Rutto õnnetu lugu, kui seati kahtluse alla tema Eesti sünnijärgse kodakondsuse seaduslikkus.
Ühest küljest ei saanud talle aegunud Eesti passi asemel uut välja anda, kuna seaduse silmis oli tegu välismaalasega. Teiselt poolt aga tundus presidendile, õiguskantslerile ja paljudele poliitikutele ebaõiglane, et riigi eksimuse tõttu peavad inimesed kannatama.
Hetkel on Allile väljastatud kaheaastase tähtajaga Eesti kodaniku pass, kuid lõplikku lahendust Abhaasia eestlaste õiguslikule segadusele veel pole. Kodakondsusega seotud küsimused on vaid osa inimõiguste murekohtadest, mis Eesti riigis lahendusi ja parandusi ootavad.
Tuleva aasta jaanuaris ootab Eestit ÜRO inimõiguste nõukogus ees järjekorras kolmas korraline ülevaatus. See tähendab, et inimõiguste olukord meie riigis saab olema suurendatud rahvusvahelise tähelepanu all. Ülevaatusel hindavad maailma riigid tööd, mida Eesti on viimase 4-5 aasta jooksul teinud inimõiguste tagamiseks, ja jagavad soovitusi, kuidas riik saaks veel paremini rahva õigusi kaitsta. Soovitustest ja hinnangutest koostatakse põhjalik kokkuvõte, millest saab oluline inimõiguste kaitse tööriist nii riigile kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele.
Iga Eesti inimene saab anda panuse, et Eestile esitataks ülevaatusel sisukaid küsimusi ja soovitusi. Iga inimene saab aidata kaasa sellele, et inimõiguste olukord riigis paraneks, sest ÜRO inimõiguste ülevaade toetab veel stabiilsema ja turvalisema Eesti ühiskonna loomist. Ja kui inimõiguste olukord Eestis tugevneb, saavad meie kõigi õigused paremini kaitstud.
Inimõiguste ülevaatuse aluseks on erinevad omavahel sõltumatud aruanded. Vastukaaluks Eesti riiklikule raportile esitab seitset vabaühendust liitev võrdse kohtlemise võrgustik juulikuus ÜRO-le oma aruande. See annab võimaluse ka kõige vaiksemal ja kaugemal häälel saada kõlapinda.
Välisministeeriumi raport on vaade inimõigustele riikliku pilgu läbi, aga valitsusväliste organisatsioonide roll on viia rahvusvahelisele tasandile just rahva hääl. Seetõttu toetubki aruanne lisaks ekspertide kirjutatud aruannetele ka Eesti inimestelt kogutud tagasisidele ja sellele, kuidas rahvas inimõiguste olukorda riigis hindab. Võrdse kohtlemise võrgustik on inimestega palju tihedamas suhtluses ja selleks, et rahva hääl saaks kõlapinda, peab see tulema valitsusvälise raporti kaudu.
Jaga oma kogemusi, et aruanne näitaks, kuidas Eestis päriselt inimõigustega lood on!
Võrdse kohtlemise võrgustiku eesmärk on maailma riikide ette tuua Eesti inimõiguste olukorra tõeline peegeldus. Inimõigused on meie kõigi õigused, olenemata meie haridusest, vanusest, seksuaalsusest, kodukohast või palganumbrist. Selleks, et kokku koguda võimalikult paljude inimeste arvamused ja kogemused, on võrgustik koostanud lihtsa veebiküsitluse ning veebruaris-märtsis toimuvad kogu Eestis avalikud kohtumised. Kohtumistele on oodatud kõik rääkimaks, kust Eesti inimõiguste king pigistab või millega saame teistele riikidele eeskujuks olla. Valesid vastuseid ei ole!
Maakondlikel kohtumistel on kõigil võimalik jagada vahetult ja pingevabalt oma mõtteid võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega. Vestelda on võimalik ka privaatselt ja kõik vastused on anonüümsed.
Inimõigustega ühiskond on õnnelik ühiskond. Õnnelikus ühiskonnas on kõigil õigus tunda end turvaliselt ja kaitstult ning osaleda ühiskonnaelus.
Anna oma panus, et Eesti inimõiguste olukord muutuks veel paremaks! Täida veebiküsitlus, osale avalikel kohtumistel või võta otse ühendust võrdse kohtlemise võrgustiku liikmesorganisatsioonidega. Vaata lisa – www.inimõigused.ee.
