Katri Reinsalu
Kohila vallas Aespa alevikus ja Vilivere külas puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Seda mitte kauaks, sest eelmisel reedel pandi nurgakivi selle rajamiseks. Selleks koguneti Aespasse rajatavasse veetöötlusjaama, kus said sõna mitmed projektiga seotud isikud.
Aespa-Vilivere piirkonnas on suvel umbes 7000 inimest. Kvaliteetse joogivee puudumine mõjutab nende igapäevaelu ja pärsib piirkonna arengut. Aespa-Vilivere ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti eesmärk on tagada piirkonna elanikele võimalus kvaliteedinõuetele vastava joogivee tarbimiseks ning reovee kokku kogumiseks ja puhastamiseks. Liitumispunkti teenusega ühinemiseks saab ca 2500 kinnistut. Projekti eeldatav kogumaksumus on umbes 24 miljonit eurot.
Projekti toel rajatakse veetöötlusjaam ja II astme pumpla koos veereservuaariga ning kaks puurkaevu-pumplat, ehitatakse 78 km veetorustikku ja 84 km kanalisatsioonitorustikku, paigaldatakse 21 reovee ülepumplat. Sealhulgas rajatakse Aespa aleviku reovee kokku kogumiseks moodne vaakumkanalisatsioonisüsteem koos kolme vaakumpumplaga.
Reedel koguneti rajatavasse veetöötlusjaama nurgakivi panekuks. Kohila vallavalitsuse ja OÜ Kohila Maja korraldatud sündmust viis läbi Kohila Maja OÜ juhataja Vahur Tarkmees. Esimesena andis ta sõna Kohila vallavanemale Uku Torjusele. „Tuleb ausalt tunnistada, et Kohila valla tasandil oleme Aespa rahvale natuke võlgu. Seda eeskätt seeläbi, et me pole saanud ehitada siia piirkonda nii palju, kui oleksime soovinud ja kui asum vajaks. Tänase nurgakivi panekuga hakkame neid võlgu vähehaaval likvideerima,” rääkis Torjus. Ta usub, et selle sammuga tõuseb nii piirkonna atraktiivsus kui ka elukvaliteet. Samuti tõi ta välja, et nurgakivi panek on eeldus selleks, et piirkonda saaksid tulla uued ehitused. Vallavanem avaldas lootust, et järgmise aasta lõpuks saadakse valmis ka Aespa lasteaed.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juhataja Andrus Treier tõdes, et tegemist on kahtlemata väga olulise projektiga. Läbi aastate on KIK toetanud enam kui 20 000 projekti 2 miljardi euroga. Sellest pool on läinud projektidele, mis seotud veevärgiga. Projekte toetatakse selleks, et keskkond säiliks ning vesikond ja looduskeskkond üldiselt oleks hoitud. Ta ütles optimistlikult, et raskem osa projektist ehk ettevalmistus on nüüd tehtud ning ees ootab lihtsam osa ehk ehitus.
AS-i Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov ja insenerehitusdivisjoni direktor Peeter Laidma olid oma ühises sõnavõtus eelkõnelejaga sama meelt. Volkov lubaski selle lihtsama osa enda kanda võtta ja tööd hästi teha. Laidma tõi välja, et nii hästi tehtud ettevalmistustööd kohtab harva ning lisas, et lihtsam on ehitada, kui tellija teab, mida ta soovib.
Aespa veetöötlusjaama ja II astme pumpla rajab AS TREV-2 Grupp. Selle juhatuse esimees Sven Pertens tõdes, et nende osalus on projektis pigem väike. Ta võrdles seda nööbiga pintsaku küljes. Samas ei ole ilma nööbita ka pintsakuga midagi peale hakata. Ta pidas puhast joogivett praktiliselt inimõiguseks ning reovee õiget utiliseerimist järeltulevatele põlvedele mõeldes oluliseks.
Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma tõi välja, et projektis osaleb kuus liidu liiget. See on märkimisväärne hulk ning näitab ka projekti suurust. Samuti jagas ta oma isiklikku kogemust ühisveevärgi rajamise mõjust inimeste eludele ning ütles, et see tõi endaga kaasa elukvaliteedi tõusu.
Reovett juhitakse tulevikus Paljassaare reoveepuhastusjaama läbi Saku valla. AS-i Saku Maja juhatuse esimees Marko Matsalu ütles, et kaks maja on omavahel tihedasti seotud olnud ning kogu piirkond tundub kui üks. „Kohila reovesi hakkab minema nüüd läbi Saku valla lõpuks Tallinnasse. Tõenäoliselt oleme esimene suurem ettevõte, kes hakkab reovee vahenduse valdkonnas tegutsema,” naljatas ta.
Pärast sõnavõtte oli aeg täita nurgakivi kapsel. Sellesse pandi värske Kohila vallaleht, euromündid ja -sendid, KIK-i rahastusotsus aastast 2017, projekti üldplaan, kutse nurgakivi sündmusele, sündmuse pressiteade ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu koostatud voldik.
