Stina Andok
Täna, 27. veebruari varahommikul leidis kinnitust, et esimene koroonaviirusega nakatunu on jõudnud Eestisse.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles ERRi saates „Terevisioon,” et kolmapäeva õhtul reisis Iraani kodanikust nakatunu, kes on alaline Eesti elanik, bussiga Riiast Tallinnasse. Haige viibib praegu Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus arstide järelevalve all.
Täna kell 11 annavad sotsiaalminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektor Merike Jürilo ja terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai pressikonverentsi, kus räägivad Eesti koroonaviiruse juhtumist täpsemalt.
Mida me teame
Terviseameti andmetel on koroonaviirus ehk COVID-19 geneetiliselt sarnane SARS-i koroonaviirusega, seega kasutatakse viiruse puhul ametlikku terminit SARS-CoV-2. Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt ja tavapäraselt põhjustavad need kergeid hingamisteede põletikke.
Alates 26. veebruarist on koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioon), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.
26. veebruari seisuga on kokku registreeritud 81 027 haigusjuhtu.
Täpne nakkusallikas ei ole täna teada, kuid on teada, et esimesed nakatunud inimesed on seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga.
Miks on SARS-CoV-2 ohtlik
Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve ei ole varem inimestel tuvastatud. Senitundmatute viiruste puhangud on ohtlikud, kuna teadmised nende viiruste omadustest on piiratud. Ei ole veel täpselt teada, kuidas viirus levib ja kui pikk on nakkusohtlik periood.
Kuidas viirus levib
Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Viiruse peiteperiood on 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.
Millised on sümptomid
Koroonaviiruse põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt. Sellel on gripilaadsed sümptomid: palavik, köha ja hingamisraskused. Haiguse kulgu raskendavad kroonilised haigused, näiteks kõrgvererõhutõbi ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused.
Kuidas end kaitsta
Pese tihti käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta desinfitseerimisvahendit.
Järgi hingamisteede hügieeni ehk aevastamisel või köhimisel kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Seejärel viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui aevastad vastu paljast kätt, võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.
Väldi lähedast kontakti inimestega, kellel on välised haigustunnused, näiteks köhivad või aevastavad inimesed.
Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku esemete ja pindadega, mis võivad olla viirusega saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud kätega, on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Ütle tervishoiutöötajale, kui oled reisinud piirkonnas, kus on kõrge risk nakatuda uude koroonaviirusesse, või ütle, kui oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on nendes piirkondades reisinud.
Ära tarbi tooreid või väheküpsetatud loomseid produkte. Ära tarbi ka kuumtöötlemata piima ja piimatooteid, samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.
Allikas: Terviseamet.ee
