Aastatetagune lootus, et internetist kujuneb informatsiooni kiirtee, on tรคitunud vaid osaliselt. Pigem on see kujunenud informatsiooni sasipuntraks. Inetumalt vรคljendudes on osa internetist kujunenud lausa peldikuseinaks.
Mikumalt tuleb suhtuda sellesse, mida avaldatakse uudisteportaalides ning eriti kommentaariumites. Uudised vahetuvad meeletu kiirusega ning nรตnda on ka vead kergemad sisse tulema. Kirjavigu vรตib ju andestada, faktivead on vรคhe teine teema.
Kui pรคeva jooksul online-meediat jรคlgida, on vahel tunne, et portaalis tรถรถtav ajakirjanik on nagu mรคesuusataja, kes peab veel ka laskesuusataja kombel mรคrki tabama. Mรคesuusatajana on tema jaoks arvel iga sekund, et uudis vรตimalikult kiiresti รผles saada, ning laskesuusataja rollis peab ta olema tรคpne ega tohi faktidega eksida. Neid kahte rolli on keeruline koos tรคita. Ometi peab online-ajakirjanik sellega toime tulema.
Poliitiline sรตnum kommentaariumis
Kommentaariumid on hoopis teine teema. Ausalt รถeldes on mul hea meel, et Postimees ja ERR-i uudisteportaal lรตpetasid anonรผรผmsete kommentaaride kirjutamise vรตimaluse. Asjaliku infokillu leidmine oli sealt paras kunsttรผkk. Kahetuhandendatel aastatel oli lootus suur, et anonรผรผmsed kommentaariumid kujunevad kollektiivseks ajuks, kus arutatakse asjalikult pรคevaprobleemide รผle.
Kahjuks kujunesid need hoopis selleks osaks, mida vรตis nimetada interneti peldikuseinaks.
Vรตimust vรตtsid trollide armeed, kes olenemata uudise sisust palli ikkagi รผhte vรคravasse tagusid. Kallutatud jรตud surusid otseselt vรตi รผmber nurga peale oma seisukohti nii, et kogenematule netikรผlastajale vรตis jรครคda mulje, et arvamust avaldab erapooletu inimene.
Eriti eredalt tuli see minu jaoks esile viis aastat tagasi 20. veebruaril 2011. aastal. Siis toimus traagiliste tagajรคrgedega tulekahju Haapsalu lastekodus, kus hukkus kรผmme noort inimest. Ma pidin silmad peast vรคlja imestama, kuidas netikommentaatorid seda uudist nii รผhele kui ka teisele poole vรครคnata pรผรผdsid.
รnneks pรครคdis tookord asi avaliku hukkamรตistuga Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nรตuniku Priit Kutseri suunas, kes kasutas รตnnetust รคra poliitilise sรตnumi levitamiseks. Hiljem ta vabandas ning tunnistas, et tema kommentaaride ajastus oli vale.
Kes pรตhjustas Sรผรผria konflikti?
Hoopis vรคrskem nรคide interneti sasipuntras seostub minule praegu vรคltava Sรผรผria kodusรตjaga. Peaaegu iga pรคev ilmuvad selle kohta uudised, ent tervikpilt on ammu kaduma lรคinud. Tundub, et vรคga vรคhesed inimesed suudavad hoomata, mis seal tegelikult toimub. Kes kellega sรตdib ning mille eest vรตi mille vastu keegi lahingut peab? Millal see konflikt alguse sai ning kui palju osapooli seal รตigupoolest madistab? Ainuke, mida me sealjuures reaalselt tajume, on see, et รผhiskondliku korralduse รผmberpรถรถramine Sรผรผrias on Euroopa poole teele saatnud kรผmneid tuhandeid pรตgenikke.
Kes ikkagi pรตhjustas sealse konflikti ja kelle kasud mรคngus on? Ma kardan, et neile ja varem esitatud kรผsimustele ei maksa vastuseid oodata online-ajakirjanikult, kelle jaoks on oluline kiirus, mitte teemasse sรผvenemine. Ma ei ole tegelikult kindel, kas interneti sasipuntrast neile kรผsimustele รผldse ammendavat vastust leiab. Kui leiabki, siis ikka on kuskil virtuaalse nurga taga mรตni trolliarmee esindaja, kes vastuseid ja lahendusi oma vรตtmes pakkuda pรผรผab.
Siim Jรตgisย / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 17. veebruari Raplamaa Sรตnumitest
