Käed jäävad lühikeseks?

Kuidas saab olla, et ikka veel on neid valdkondi, kus riigi käed jäävad lühikeseks? Eriti olukordades, milles on selgeid märke seaduste rikkumisest, võimalikest kuludest, mis kirjutatakse riigi arvele, ja kahjust, mida peavad kannatama riigi kodanikud. Ja miks üldse peavad mõne seaduserikkumise lõpetamiseks kohaldatavad abinõud nii palju aega nõudma – kui prügivedu Purkusse oleks peatatud jaanuaris, oleks praegu tegemist ju ainult mõne koorma koristamisega.
Need on esimesed küsimused, mis tekivad Rapla vallas Purkus Lindefarmi territooriumile ebaseaduslikult ladestatud prügihunnikuid vaadates.
Hämmastav, et asjaomased ametkonnad on olukorrast informeeritud jaanuarikuust peale, aga mingeid tegelikke probleemi lahendamiseks ette võetud samme pole suudetud astuda. Ametnikud seletavad, et kui prügitaja firma esindajaga ühendust võeti, siis vabandanud see, et ta lihtsalt ei teadnud, et Eestis ei tohi prügi ilma loata ükskõik kuhu maha panna ja et tal olevat mingid eriti vahvad plaanid selle sodiga, mis Purkus küüni maast katuseni täidab. Ametnikel polevat olnud põhjust firma esindaja sõnades kahelda. Ikka tõsiselt või? Küsige lasteaias lastelt, kas prügi võib ilma loata ükskõik kuhu, eriti aga võõrale territooriumile maha panna, ja te kuulete, miks seda teha ei tohi. Aga siin tuleb keegi täismees ja ütleb, et tema ei teadnud. Ja keskkonnainspektor usub seda juttu!
Käed jäävad lühikeseks, öeldakse. Isegi teed ei tohi saastaja peatamiseks sulgeda, selgitatakse. Ometi tuleb lahendus just nimelt sellest, et üks kodanik võtab südame rindu ja veeretab suured kivid teele!
Sunniraha kviitung, tõsi küll, olevat prügivedu korraldanud firmale siiski saadetud ja nüüd oodatakse, et äkki maksab ära. Võib-olla maksabki, sest ebaseadusliku prügiveoga teenitud tulu on kindlasti kordades suurem kui 2000 eurot trahvi. Maksab ära ja veab edasi, kuni on veel kohta, kuhu ladestada. Kui enam ei ole, jätab nii prügi kui ka riiulilt laenatud firma ja läheb uuele ringile uude kohta.
Kas jäätmete seaduslik ladestamine on liiga kallis? Ilmselt ehk ongi – metsad on endiselt igasugust saasta täis. Aga vaevalt oleks lahendus hindade langetamine. Rahvana ei ole me veel nii kaugele arenenud, et mõistaksime: kõik maksab. Valikuvõimalus on ainult selles, kas maksame meie ise või jätame arvete tasumise oma lastele.
Tegelikult tuleb ebaseaduslike prügitajate taltsutamiseks ette nähtud sunniraha hoopis tõsta ja lisaks sellele karistada rahaliselt ka neid, kes oma jäätmed ebaseaduslikele vedajatele üle annavad. Nendes suhetes ei saa olla seletust, et ma ei teadnud või ma arvasin, et… Siin kehtib ainult üks reegel – oled teinud, oled ka süüdi.