Stina Andok
Ettevõte on ebaseaduslikult vedanud jäätmeid Purkus asuvale kinnistule ning teinud seda järjepidevalt vaatamata ametnike sekkumisele, kuni ühe mehe otsusekindlus prügiauto tee lihtsalt kinni pani. Prügi juurde enam ei tooda, aga kahju on juba tehtud.
Käesoleva aasta 28. jaanuaril laekus Purku elanikelt kaebus Lindefarmi kinnistule kerkiva jäätmete kuhja kohta nii keskkonnainspektsiooni kui ka vallavalitsusele. Ametnikud koondusid ja asusid kohe tegutsema. Ühiselt käidi ja vaadati kinnistul ringi. Asja võttis menetlusse keskkonnainspektsioon.
Rapla vallavalitsus eesotsas järelevalvespetsialisti Aime Linkega on informeeritud ning hoiavad end jooksvalt toimuvaga kursis. Rapla vallavalitsus ise menetlust ei alusta, sest jäätmekäitluse ning sellega seotud rikkumiste osas kohalikul omavalitsusel järelevalve pädevus puudub, see on keskkonnainspektsiooni pädevuses.
Keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo juhataja Marek Saar kinnitab, et alates esimesest kaebusest on inspektsioon olnud kontaktis nii kohalike inimeste kui ka ebaseaduslikult tegutsenud ettevõtte ORS RECYCLING esindajatega. Keskkonnainspektsioon on alustanud haldusmenetluse jäätmete koristamiseks ja väärteomenetluse seoses loata tegevusega jäätmete käitlemisel. Kuigi ettevõtte juhid on inspektoritele lubanud, et lõpetavad jäätmeveo, seadustavad oma tegevuse ja koristavad jäätmed, ei ole seda siiski tehtud. „Esialgu ei olnud põhjust nende sõnades kahelda. Hilisem tegevus näitas, et nad ei pea oma lubadustest kinni,“ tõdeb Saar.
Rapla vallavalitsuse järelevalvespetsialist Aime Linke rääkis, et veebruarikuu esimeses pooles võttis vallaga ühendust Lindefarmi kinnistul tegutseva ettevõtte esindaja. Ta rääkis plaanidest, mida kavatsetakse kinnistul tegema hakata, ning põhjendas keskkonnaloa puudumist oma teadmatusega. Esindaja oli Linke sõnul koostööaldis ning väljendas soovi seaduskuulekalt käituda.
Ettevõttele väljastati 7. veebruaril jäätmete registreerimise tõend jäätmete edasimüümiseks ja vahendamiseks, kuid keskkonnainspektsiooni sõnul ei ole see sobiv luba ettevõtte tegevust arvestades. 2. märtsil tuvastas keskkonnainspektsioon taas jäätmete loata vedamise ning määras ettevõttele sunniraha summas 2000 eurot, mille tasumiseks on ettevõttel aega 30 päeva.
Abi tuli lähedalt
Millalgi veebruari keskpaigas jõudis info Purkus kerkivast prügimäest ka Rapla vallavolikogu majanduskomisjoni esimehe Hans Liibekini, kes on ka AS-i Matsalu Veevärk juhatuse liige. Ta selgitab, et sai teada tänu asjaolule, et üks juurdepääs Purku reoveepuhasti juurde on läbi Lindefarmi kinnistu ja ühel päeval seda teed kasutada ei saanud. „Sain siis teada, et tegeletakse ehitusjäätmete töötlemisega,“ selgitab Liibek.
Esialgu ta midagi halvaendelist ei eeldanud ning suhtles sel teemal Raikküla piirkonna koordinaatoriga. Liibek tõdeb, et Lindefarmi kinnistu läheduses, umbes 200 meetri kaugusel asub puurkaev, kuid Liibek selles ohtu hetkel ei näe, kuna prügi koguneb siiski kaitsevööndist väljaspool. Liibek lubas teema märtsikuu majanduskomisjoni koosolekul üles võtta.
Rapla vallavolikogu esimees Margus Jaanson on viibinud vahepeal puhkusel ning luges Purkus tekkinud probleemist esmakordselt ajakirjandusest, kuid ütleb, et prügiga seonduvad probleemid on talle tuttav teema. „Käed on lühikesed nii omavalitsusel kui ka keskkonnaametil,“ ütleb ta. Nimelt on talle teada sarnane olukord Tallinnas, kus ladestati ebaseaduslikult võõrale krundile prügi. Kuna maaomanik sellest midagi ei teadnud, kuulutati ta Jaansoni sõnul heauskseks ning nüüd tuleb riigil maksumaksja raha eest see prügi ära koristada. Teema on Jaansoni jaoks oluline ning ta peab oluliseks seda ka volikogus arutada.
Millised võimalikud tagajärjed võivad sellisel ebaseaduslikul tegevusel olla Rapla vallale ja kohalikele elanikele, muretseb ka ettevõtja Jaanus Piirimees, kes on Purku prügiprobleemiga hästi kursis. Nimelt elab tal sealkandis tütar oma perega ning läheduses asuva puurkaevu tõttu tunneb Piirimees hirmu, et tütre pere joogivesi võib olla ohus.
Ametnike kätte ta probleemi lahendamist aga jätta ei soovinud ning asus ise tegutsema. Ta selgitab, et võttis puhkuse ja veetis kolm järjestikust päeva Lindefarmi kinnistul oma autoga teed blokeerides. Kui ühel päeval saabuski veok uue laadungiga, ei pääsenud ta Piirimehe autost mööda. Piirimees luiskas veokijuhile, et auto on tal katki ning seepärast eest ära liikuda ei saa. Kui veokijuht end appi autot parandama pakkus, keelas Piirimees selle ära. Veokijuht ootas Piirimehe sõnul kokku viis tundi, enne kui oma laadungiga tuldud teed tagasi sõitis.
Alates 3. märtsist ei ole enam jäätmeid kinnistule juurde toodud, aga seda tõenäoliselt mitte seetõttu, et ettevõte on seaduskuulekaks hakanud, vaid pigem seetõttu, et neljapäeval, 5. märtsil sai ettevõte oma tegevusega kuulsaks ning sama päeva pärastlõunal lasi Piirimees kinnistu teele paigutada kolm suurt kivi, millest veokil ei oleks võimalik mööduda. Seega ei ole ükski veok saanud prügilaadungit enam kinnistule viia. Tee kinnipanemiseks küsis mees luba tee omanikult, kellele kuulub ka naaberkinnistu, ja see luba talle ka anti. Kinnistu omanikust ettevõtte Lignator Mets OÜ esindaja Magnus Karukäpp on seda kinnitanud.
Mis saab edasi
Nüüd küll prügi ehk tõenäoliselt enam kinnistule juurde ei veeta, kuid olemasolev laadung istub seal endiselt. Keskkonnaameti jäätmespetsialisti Kristo Keevendi sõnul ei ole ettevõte seni keskkonnaloa taotlust jäätmete käitlemiseks esitanud, kuigi selline õigus ettevõttel jätkuvalt on. Kui ettevõte peaks taotluse esitama, menetletakse seda avatud menetlusena, mis tähendab, et kõikidel asjast huvitatud või puudutatud isikutel on võimalik esitada oma arvamus. Keevendi selgitab, et kui kogu info ja arvamused on kogutud, teeb keskkonnaamet otsuse, kas ja millistel tingimustel on võimalik ettevõttele luba anda.
Rapla valla järelevalvespetsialist Aime Linke selgitab, et jäätmekäitlusloa menetluse raames küsib keskkonnaamet arvamust teiste hulgas ka kohalikult omavalitsuselt. Tänaseks ei ole arvamust vallalt küsitud. Oma arvamuses saab omavalitsus öelda, kas on nõus või ei ole nõus jäätmekäitlusloa andmisega. Lindefarmi kinnistu osas vald kindlasti loa andmist ei toetaks, ütleb ta.
„Antud juhtumi puhul on kohaliku kogukonna vastuseis väga suur ning samuti oleks üks põhjus ettevõtte tegutsemine ilma vastava loata ning eirates keskkonnainspektsiooni korraldusi,“ selgitab Linke. Täiendavalt selgitab ta, et ehkki kohalikul omavalitsusel on enne keskkonnaameti poolt loa väljastamist võimalus anda oma arvamus, teeb otsuse, kas luba väljastatakse või mitte, siiski keskkonnaamet.
Keskkonnainspektsioon kinnitab, et on juhtumi puhul võtnud kasutusele kõikvõimalikud seadusest tulenevad meetmed. Ettevõttele tehakse muu hulgas ka ettekirjutus koristamiseks. Kui ettevõte ei korista, tuleb tasuda sunniraha. Seda on võimalik määrata korduvalt ja erinevates summades. „Kui ikka midagi paremaks ei lähe, siis on võimalik asendustäitmine, mis tähendab, et prügi koristatakse kellegi teise poolt ära ning arve esitatakse süüdlasele,“ selgitab keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo juhataja Marek Saar.
Saare sõnul vastutab prügi koristamise eest igal juhul selle tekitaja, alles siis, kui tekitaja ei ole teada, maaomanik. Antud juhul on jäätmete tekitaja teada. Saar selgitab, et maaomaniku vastutus sõltub tema seotusest. Rapla vallavalitsusel puudub info, kuivõrd on Lindefarmi endine omanik kinnistul toimuvaga kursis.
Raplamaal laekub prügiga seonduvalt kaebusi keskkonnainspektsioonile sageli, kuid tavapäraselt on Saare sõnul tegu prügiga metsas või mujal sobimatus kohas ning mitte sellistes kogustes. Raplamaal on selline juhtum esmane, kuid sarnaseid juhtumeid on olnud Harjumaal.
Keskkonnaametile teadaolevalt tuleb selliseid juhtumeid ikka ette, et ettevõte alustab tegevust, kuid vajalikke lube või registreeringuid ei oma. Sellel teemal, miks vajalike lubade taotlemisest loobutakse, keskkonnaamet aga spekuleerida ei soovi.
Ettevõtte esindajatelt lehe trükki minemise ajaks kommentaare saada ei õnnestunud.
